DOT 3 kuivkeemispunkt peab olema üle 205 oC, DOT 4 üle 230 oC ja DOT 5 üle 260 oC. Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem. Kui 2% niiskust alandab DOT 3 keemispunkti 25 %, siis samasugune niiskuseprotsent alandab DOT 4 keemispunkti 40%-50%. Niiskusest tekitatud rooste rikub pidurisüsteemi. Keemistemperatuuri alanemisega väheneb pidurite töövõime: pedaal vajub läbi, muutub pehmeks ja vetruvaks. Pidurdamisel tõuseb pidurite temperatuur mitmesaja kraadini ja vedeliku keemisel tekkivad aurukorgid võivad põhjustada pidurisüsteemi töötamise lakkamist. Kui pidurivedelik on reservuaaris muutnud oma värvust, tuleb vahetus teha esimesel võimalusel. Keemistemperatuuri kontrollimise võimaluse puhul tuleb pidurivedelik välja vahetada, kui kuivkeemistemperatuur on DOT 3 alla 140 oC, DOT 4 alla 155 oC ja DOT 5 alla 180 oC. Pidurvedeliku keemistemperatuuri saab määrata vastava vahendiga
Inimese luustiku tähtsamad luud on : I KOLJU(näo- ja ajukolju) II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere) IV ÕLAVÖÖDE JA ÜLAJÄSEME LUUD V VAAGNAVÖÖDE JA ALAJÄSEME LUUD Selgroog on paindlik S tähe kujuline, koosneb 5 piirkonnast ja 33 lülist. Kaela-, rinna- ja nimmepiir-konnad on omavahel ühendatud liigestega, mis võimaldab järgmisi liikumisi: painutada, sirutada, pöörata. Selgroolülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selgroo vetruvaks ja painduvaks. Kohakuti asetsevad selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles paikneb kaitstult seljaaju. Kuju ja pikkuse alusel jagunevad luud kolme rühma: pikad(reie- ja õlavarreluu), lühikesed (randme- ja kannaluud) ja lamedad luud (kolju). MÕISTED Luustik e skelett organismi luudest toes Liiges luude liikuv ühendus Lülisammas e selgroog luustiku keskne osa
suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi nt: õla ja puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu,
Trummelsõlm teeb jämedama paksus- ja alglihvimise ning lihvpaberi karedus on 60-80. Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides. Nii on lihvimissurve esemele pehmem ja lihvpaber järjest peenem, andes siledama pinna. Lailintlihvpingil on tihti võimalik etteande laua kõvadust reguleerida. Kui lihvitakse paksuskalibreerimiseks, siis kasutatakse kõva, jäika lauda ja kui lihvitakse spoonituid tooteid, reguleeritakse laud vetruvaks. Spoonitud esemete lihvimisel kasutatakse ainult tallaga sõlmi ja paber on peenem, 120-180. Nii kindlustatakse piisavalt pehme kontakt lihvitava esemega ja välditakse spooni mahalihvimist. Spetsiaalse, pingiga ühendatava lihvtalla surve juhtimissüsteemi abil saab kontakti suunata täpselt lihvitava eseme kuju järgi. Üks selline täiustatud survejuhtimisviis on osadeks jagatud tald, mille lihvimissurvet saab laiust pidi reguleerida
kujude voolimiseks. Juhul kui kattemartsipanist kujud ei seisa sooja käes, on võimalik teha väiksemaid kujusid ka. 7 Jaanika Priimägi Referaat RETSEPTID Valmistusained 150 g mandleid 1 munavalge 150 g tuhksuhkrut Valmistusviis 1. Koori ja kuivata mandlid, peenesta nad võimalikult peeneks. 2. Pressi mandlimass uhmris koos munavalgega ühetaoliseks pudruks. Lisa vähehaaval tuhksuhkur. 3. Klopi segu ühetasaseks ja vetruvaks. 4. Vormi segust kaunistused kookidele või maiustused. Valmistusained 250 g mandleid 3-4 tk mõrumandleid 2 tilka mõrumandliõli-või essentsi 250 g tuhksuhkur 2 sl vett Valmistusviis 8 1. Pane mandlid mõneks minutiks kuuma vette, koori, kuivata ja jahvata hästi peeneks. 2. Sega jahvatatud mandlid tuhksuhkru ja veega, sõtku hästi läbi. 3. Rulli õhukeseks, vormi soovitud kujud ja lase õhu käes kuivada. 4
Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks. 27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31
vastupidavad), proteesid. 12. Silikoonide omadused: kasutamistemperatuur on kuni 300kraadi, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalidele, veele ja hapnikule. Kasutusvaldkonnad: lutipudeli ots (see, mida imetakse), küpstusvormid jne. Silikoon on seotud astronoomiaga kuna silikoon on vastupidav hapnikule ehk kui inimene on kuu peal siis ei saa hapnik tema kostüümist välja, lisaks on valmistatud ka nende jalanõude sisetallad silikoonist, mis muutis astronautide sammud vetruvaks (jala maandumisel neelduv energia põrkub tagasi ja annab tugevama äratõuke). 13. Apreteerimine on riide, naha, paberi jms töötlemine keemiliste ainetega, et anda neile nõutavaid omadusi: parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks, elastsuse, pehmuse või jäikuse saamiseks, veekindluse andmiseks jne. 14. PMMA(polümetüülmetakrülaat)-Saab freesida, vaakumvormida ja kuumpainutada. Kriimustuskindel ja seda on lihtne poleerida.
Loogete tihedus oleneb riide sidusest ja tihedusest, loogete suurus lõngade jämedusest, pehmusest, venimisest viimistlemisel jne. Kuna koelõngad on lõimelõngadest loogelisemad, on ka riide pikenemine koelõngade suunas suurem kui lõimelõngade suunas. Raskuse mõjul pikeneb riide proov 1 (lisa 1) katkemismomendini lõigu 2 võrra, kuid kohe pärast raskuse eemaldamist läheb see vahemaa 3 võrra tagasi oma esialgsesse asendisse. Seda pikenemmist nimetatakse vetruvaks pikenemiseks. Teatud aja joksul lüheneb riideproov järk- järgult veelgi vahemaa 4 võra. Seda pikenemise osa nimetatakse elastseks pikenemiseks. Pikenemise jäävat osa 5 nimetatakse plastiliseks pikenemiseks. Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem, hoiab paremini tootele antud kuju ja on suurema kulumiskindlusega. (Aunaste 1973) c. Kortsuvus
Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides. Nii on lihvimissurve esemele pehmem ja lihvpaber järjest peenem, andes siledama pinna. Paberi karedus tallaga sõlmedes on 100- 180. Lailintlihvpink Lailintlihvpingil on tihti võimalik etteande laua kõvadust reguleerida. Kui lihvitakse paksuskalibreerimiseks, siis kasutatakse kõva, jäika lauda ja kui lihvitakse spoonituid tooteid, reguleeritakse laud vetruvaks. Spoonitud esemete lihvimisel kasutatakse ainult tallaga sõlmi ja paber on peenem, 120-180. Nii kindlustatakse piisavalt pehme kontakt lihvitava esemega ja välditakse spooni mahalihvimist. Spetsiaalse, pingiga ühendatava lihvtalla surve juhtimissüsteemi abil saab kontakti suunata täpselt lihvitava eseme kuju järgi. Üks selline täiustatud survejuhtimisviis on osadeks jagatud tald, mille lihvimissurvet saab laiust pidi reguleerida. Lailintlihvpink
Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas. Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et on põhjapoolsetel aladel tähtsaks toiduks põhjapõdrale ehk porole. Kui sajab vihma imavad samblikud endasse rohkesti vett ja muutuvad pehmeks ning vetruvaks. Kui valitseb pikk vihmata aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks. Kui neile peale astuda, purunevad nad tükkideks. Kui aga paika tallata pidevalt, hävivad samblikud ja nõmmemänniku all on vaid elutu liivaväli. (http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg ) 5 Leesikas Leesikas kasvab maadmööda roomava kääbuspõõsana ehk puhmana. Tema varred algavad ühest
väikeste doosidena ja harva. Sealjuures kasutatakse väga peeneid ja lühikesi nõelu, vajadusel kohalikke anesteetikuid. Põhipreparaatideks on vitamiinid ja oligoelemendid (Zn, Co, Mg, P, S, Se, K). Need kingivad nahale energiat ning on lahutamatuteks komponentideks protseduuri läbiviimisel. Hüaluroonhappe baasil kokteilid stimuleerivad nahas ainevahetusprotsesse, võitlevad niiskuskao vastu ning tagavad näo märgatava noorenemise. Kollageen ja elastiin muudavad naha vetruvaks ja elastseks, tugevdades näoovaali. Hämmastava nahka noorendava efekti võib saavutada taimeekstraktide ja orgaaniliste hapete abil. Mesoteraapia on tähelepanuväärne oma kompleksse mõju poolest: teineteist täiendades, siluvad kokteili komponendid kortse, tagavad näole liftingu efekti ja nahale särava väljanägemise. Näidustused mesoteraapiaks võivad olla järgnevad: · näo noorendamine; · nahastruktuuri parandmine; · näokontuuri taastamine;
2.6.1 Lülisammas Vasta küsimustele. Mis on selgroo ülesanne? ______________________________________________________ Millest koosneb lülisammas? ___________________________________________________ Mitmest lülist koosneb inimese lülisammas? Nimeta selgroo piirkonnad ning mitu lüli sinna kuulub? ____________________________________________________________________ Millised lülid on vabalülid? ____________________________________________________ Mis muudab selgroo painduvaks ja vetruvaks? _____________________________________ Milline lülisamba osa on inimsel kokku kasvanud? _________________________________ Kuidas nimetatakse inimese lülisamba kõverdust kumerusega ettepoole? ________________ Millises lülisamba osas esineb inimesel küfoos? ____________________________________ Kuidas kutsutakse esimsest kaelalüli ehk atlast? ____________________________________ 16 2.6.2 Rindkere
Vaagnavöötme stabiilsus on välja arenenud. 6-7aastane – laps on suuteline õppima ja omandama kordinatsioonil põhinevaid keerulisi võimlemisharjutusi ja tantsulisi liikumisi. Lampjalgsus Levinuim labajala kuju muutus (deformatsioon), mis iseloomustab jalavõlvide lamenemist. Jalatalla anatoomilises ehituses eristatakse 2 pöiavõlvi – ristvõlv (eesmine võlv) ja pikivõlv, mis jaguneb sisemiseks ehk vetruvaks ja välimiseks ehk tugivõlviks. Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest, täiskasvanul aga jalavõlvide ülekoormatusest. Selle teket võib soodustada ka sidekoe nõrkus, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus ning lihasjõu aeglasem areng. Sidekoe nõrkuse puhul saab sõrmi, eriti pöialt, kergesti painutada vastu käsivart. Lastel võib lampjalgsus areneda ka x-jalgsuse kompenseerimiseks.
12 rinnalülid torakaalne küfoosne 5 nimmelülid lumbaalne lordoosne 5 ristluulülid sakraalne küfoosne 4 või 5 õndraluulülid kotsügeaalne küfoosne Lordoosne – kõverdumine ettepoole Küfoosne – kõverdumine tahapoole 29 Lülisamba S-kujuline kõverdumine koos lülivaheliste ketastega muudab lülisamba vetruvaks, amortiseerides võimalikke lööke. Joonis 3.4. Lülisamba s-kujulne kõverdumine NB! Lülivahelised kettad (diskid) ühendavad lülisambalülid üheks tervikuks. Nad koosnevad kiudkõhrest ja nende sültjas südamik võimaldab lülisambal vetruda, liikuda ja survet ühtlustada. Pikaajaline koormus ja ülepingutus, iseäranis väära tõstmise ja kandmise korral, võib viia raskete tagajärgedeni. Diski purunemine on kahjuks sagedane trauma, mis võib tekkida ka erakorralise
annaabi.ee 
