Kord oli ema oma võlulossi koos mänguasjadega ja nad mängisid ,et lohe ründab nende kindlust. Isa unistus on olla sportlane, selleks läks ta oma autosse ja ronis esiistmelt tagumisele istmele.Ta on oma unistustes väga kuulus ja hea sportlane.Kord tuli ta uisutamises maailmameistriks. Sirli käis aga pilvemaal, selleks läks ta oma maja lifti ja vajutas kõiki nuppe korraga ja lift lendas läbi katuse pilvemaale.Seal olid Sirli sõbrannad pilvebaleriinid ja Päike ja Kuu. Kojamees on Vetevalla prints ja tema luuakamber on ookean ,kus elavad kalad. Sirli ja Siim sõbrunesid kojamehega ja nad käivad tal külas tema unistustes Vetevallas.Sinna unistusse saamiseks tuleb neil minna luuakambrisse. Sirlile tuli kooli uus matemaatika õpeataja , kes käskis lastel koguaeg hästi palju arvutada. Ühel päeval võttis Sirli kooli kaasa kalkulaatori ja õpetaja võttis selle temalt ära . Kirjutas päevikusse märkuse ja käskis isal laupäeval kooli tulla
Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel pool järv ise või vetevalla asukad, kellele inimese teguviis on vastuvõetamatu. Konflikti põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude kalade hoolimatu väljapüük vms. Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on mainitud purikat (haugi). TartuMaarja jututeisendis pudeneb järvest tema rännuteel havikalu
Kuid nagu metsagi puhul, kehtisid kalastades kindlad reeglid, keelud ja käsud. Nende vastu eksides võis kalamees kaotada oma kalaõnne kogu eluks või midagi muud sarnast. Kui kalamees oli kinni püüdnud mõne tavalisest kalast erineva, ülisuure või mõne haruldase tunnusmärgiga kala, oli parem see otsekohe tagasi vette lasta. Selliseid kalu peeti veekogu haldjaiks ning sellise püüdmine võis kaasa tuua tormi, võis sattuda uppumisohtu või tabas mõni muu õnnetus. Vetevalla üleloomulike valitsejatega pidi inimene veelgi ettevaatlikumalt ümber käima kui vastavate metsaolevustega, sest oli ju veel väga kardetav ning suur vägi ja võim. Eestis elutsevaist kaladest olevat suurim vägi havil. Hooaja esimesel püütud havil rebiti pea otsast ning selle verega määriti kalavõrku, mis tagavat hiljem rohke kalasaagi. Rannarahvale, kes oma elatuse sai suurel määral merest, merekalastusest ja kohati ka
kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsaba-kalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja- ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel pool järv ise või vetevalla asukad, kellele inimese teguviis on vastuvõetamatu. Konflikti põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude kalade hoolimatu väljapüük vms. Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on mainitud purikat (haugi). Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead. Haugi
Sinna taevasse ta sai aga maja liftiga ja sell hetkel kui ta oli seal siis mõistagi lift ei töötanud ja sellest oli seal omajagu jamasid. Siimu ja Sirli ema oli aga oma salajases kohas printsess kus teda austasid mängunukud kes elasid. Pere isa oli aga igas spordialas väga professionaalne. Näites lõi ta poksiringis kõiki vastaseid ühekäega sealt välja. Või siis jäähoki võistlustel ta üksi mängu ära tegi. Oli ka kojamees sellel majal. Temagi oli väga eriline. Ta nimelt oli vetevalla prints ja see veekogu asus tema enda kambris. Ta ei saanud isegi maismaal enam hingata, seetõttu oma enamus aja ta seal vees veetiski. Kui Siim ja Sirli talt küsisid, et kuidas ta sai vetevalla printsiks siis ütles, et unistas ja saigi. Sellest raamatus tuleb välja see, et kui sa midagi tahad siis tuleb natuke ikka unistada ka, mis loomulikult ei tähenda seda, nüüd päriselt juhtuma hakkavad aga on lubatud seda teha
poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks
seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil komme meelitada inimesi poomissurma. 50. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. Vetevalla valitseja Kalakaitsevaim Paigahaldjas Deemonlik uputaja Lastehirmutis
Usundilise maailmapildi teisenedes muutub tõsiseltvõetav mütoloogia lastemütoloogiaks. Hirmuolendid on agressiivsed laste suhtes, nad on lokaliseeritud (teatud kohta ei tohi minna) ja kurja välimusega (hambad, küüned). Fiktiivsed hirmutusolendid on mütoloogia jäänukid, mida ei võeta enam tõepähe, kuid mida kasutatakse laste hirmutamiseks. 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. Vetevalla valitsejad: feminiinne kalade patroon ja kaitsja, pool inimene pool kala, merineitsi. Kalakaitse vaimud: Kaitsevaimud, kel on kalakuju. Paigahaldjad: haldjad iseloomulikud mõneke kindlale veekogule Deemonlikud uputajad: süväjärve, kuhu upuvad naised, sest seal elab meeshaldjas Laste hirmutised: veekogus olid laste jaoks ohtlikud, seega oli palju lastehirmutisi, et neid sealt eemale hoida. Hingestatud veekogu: Süväjärve,
kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil on komme meelitada inimesi poomissurma. 49. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. Vetevalla valitseja Kalakaitsevaim Paigahaldjas Deemonlik uputaja Lastehirmutis
Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel reaaleluliste, fiktiivsete ja mütoloogiliste olenditega. Kui laps rikub reegleid võib hirmutusolend tema suhtes agressiivselt käituda. Lokaliseerimine – et lapsi eemal hoida ohtlikest paikadest. Välimuse kirjeldamine – koledad, karvased jne, et lapsi eemal hoida neist 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks
eesti rahvausk“. Raamat on populaarse lähenemislaadiga esseedekogumik. Suhteliselt ülevaatlikult käsitleb erinevate nurkade all Eesti rahvausundit. Lähenemine on kultuurökoloogiline: vaatab usundit kindlas ajas ja ruumis, vaatab millesse inimesed usuvad seoses nende elatusaladega. Põlluharijate usund on väga ringidepõhine, kõige kitsam ring on seotud majapidamisega, järgmine on maa ja ilm (põlluharija maapilt, kultuurmaastikud ümber küla), edasi on metsa ring ning lõpuks vetevalla ring, nendega on inimesel oma igapäevaelus aga suhteliselt vähe kokkupuuteid. Mall Hiiemäe (1937) On palju kirjutanud looduse teemal, loodus Eesti rahvausundis, looduse tunnetus. Teine suur valdkond, millega ta on tegelenud on rahvakalender pärimusepõhiselt. Marju Kõivupuu Folklorist ning usundiuurjia, süvitsi tunneb rahvameditsiini valdkonda, surmakultuuri ning selle muutumist ajas. „Rahvaarstid Võrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2002) „Torp-Kõivupuu, M
annaabi.ee 
