NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga
Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päikesesüsteemis. Neptuunil on avastatud 13 kaaslast, suurim on Triton, mis sarnaneb Kuuga. Neptuunil on rõngad, kaks kitsast rõngast on hästi märgatavad, teised pole väga nähtavad. 1989.aastal uuris ja pildistas Neptuuni kosmosesond Voyager 2.
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril.
Neptuun 8.klass 11.september 2014 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urban Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Planeedi aga avastas saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril Verrier'i antud asukoha järgi. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis
järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised - puudub atmosfäär. Suur tuum (raadius 75% planeedi pinnast), sarnaneb Kuu pinnaga. Universum tekkis 13,7 milj a tagasi. Energiakogum plahvatas - osakesed laiali - neutronid ja prootonid - nendest nukliidid - aatomi teke galaktika eelsed keerised galaktika. Ovaalja kujuga. Galaktikad kosmilisest tolmust, gaasist, koos hoiab galaktikate külgetõmbejõud. Linnutee spiraalne hiidgalaktika, näeme taevas heleda vööna
NEPTUUN Sarnaneb Uraaniga Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa Jäine planeet Väga tugevad tuuled ja kohutavad tormid Atmosfäär (vesinikust ja heeliumist), ammoniaagi ja metaani kiht ning kivine tuum Sinist värvi (atmosfääris asuv metaan, mis imab päikesevalguse punased toonid endasse ja kiirgab seejärel siniseid) Teadaolevalt 14 kaaslast Tuntuim kuu Triton (tiirleb enamikule teistele kuudele vastassuunaliselt Nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi Massilt 17,5 ja ruumalalt 42 korda suurem Maast Tiirlemisperiood 164,8 aastat, pöörlemisperiood 16h 7min Rõngad Jupiteri rõngastest suuremad NEPTUUN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄIKESESÜSTEEM Click to edit Master text styles Second level
Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 2.Avastamine
Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast, viimane avastati 2013.a. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ja Uraani rõngastest väiksemad, Jupiteri omadest suuremad. Huvitavaid fakte Neptuunist Neptuun nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Kasutatud kirjandus: 1. Miksikese ajakiri 2. Vikipeedia 3. Astronoomiaõpik ,,Kosmoloogia"
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine
vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.(2) NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Neptuun on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised.(2) 10 KOKKUVÕTE Päikesesüsteem on tähelepanuväärselt korrapärane. Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti mis kõik tiirlevad umber Päikese ühes ja samas suunas ja ühes ja samas tasandis
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Magnetosfäär 14. Rõngad 16. Kliima 17- 18 Orbiit ja pöörlemine Kasutatud kirjandus 2 Üldseloomustus Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet meie päikesesüsteemis. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle mass on Maa omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 aü kaugusel. Neptuun nimetati vanarooma mütoloogia vetejumala Neptunuse järgi. Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiamaani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte aga empiirilise vaatluse põhjal. Prantsuse astronoom Alexis Bouvard järeldas Uraani orbiidi ootamatute muutuste põhjal, et selle orbiit on häiritud tundmatu planeedi tõttu. 3 4 Avastamine 28. detsembril 1612 ja 27
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Kuid arvatavasti moodstub aja jooksul osakeste kokkupõrke tulemusena üks ühtne rõngas (9). Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest (9). 2.8 NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. See planet on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunus järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast (10). Neptuun, kaheksas ja viimane suurtest planeetidest, on eriti kuulus oma avastusloo poolest: tema asukoha arvutas välja J. Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi asukoha J
Jupiteri ja Taranise kultus. Taevas kõige esimene jumal. Maa ja vesi samuti üle maa levinud kultused. Enamik uurijad arvab, et nagu enamike muistsete rahvaste puhul jumaldati loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel mõningased erinevused. Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik. Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks. Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona (raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse heitmine (Shield of Battlrsea). Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad. Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga, sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu (1500-800 e.m
tundmustega. ,,Merilehmad" noormees, kes mere äärest leiab magava tüdruku, seal tal ümber sinihallid veised. Viib tüdruku koju ja juhtub see, et talu, mis oli siiamaani üsna viletsake, puhkeb õitsele, sest lehmad annavad üüratult head piima. Aga noormees oma armastuse rikub ära sellega, et hakkab huvi tunda, et kes see tema naine on. Külarahvas susistab, et see pole õige värk, nõnda hakkab poiss nõudma oma naise käest vastust, kes see naine on. On Ahti tütar, vetejumala tütar. siis tuleb talle meelde oma eelmine kodu, ta kaob ja noormees kaotab kõik. ,,Porkuni preili" Porkuni on Rakvere lähedal, paekivi. Ja seal oli mõis, kus oli mõisavalitsejateks kaks rüütlit, kes lähevad Ristisõtta, neil on ka kenda õde, Barbara armub eestlasesse. Kui need vennad tulevad tagasi, siis õde on rase ja vennad hukkavad tema armastatu ja õega teevad nii, et raiuvad Porkuni järve jäässe augu ja uputavad õe sinna ära. ,,Agulis". Ballaad ,,Taevaminek"
annaabi.ee 
