Me oleme temaga ja tema käitumisega lausa hädas." Mina: ,,Ma sain teist aru, et Aadu käitumine valmistab ka perekodus muret." Perekodu kasvataja: ,,Nii on. Ma räägin teile..." Pikka ümbersõnastamistehnikat kasutades oli üheks oluliseks ümbersõnastamise osaks tähelepanelik kuulamine ja suhtluspartneri ütluste peegeldamine. Tähelepanelik kuulamine soodustas vestluspartneri rääkimist ja kõneleja avamist. Kuulaja rollis olev isik, ehk siis antud juhul mina, saab sel juhul vestluspartnerist paremini aru ja vestluse teine pool saab rohkem rääkida. Jälgisin, et kuulaja rollis olles ei katkestaks kõnelejat. Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti. Minu oskusliku kuulamise ja ümbersõnastamise tulemusel ta leebus ja vestlus kulges edasi sõbralikus õhkkonnas ja üksteisemõistmises. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine
Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Sageli on jalad või
tagavad meeldiva vestluse. Oluline pole mitte ainult see, mida öeldakse, vaid ka kuidas seda öeldakse. Mina pean ennast päris heaks suhtlejaks ja klienditeenindajaks, sest mulle ei valmista suhtlemine mingeid raskuseid, saavutan võhivõõrastega kiirelt kontakti ja konfliktses olukorras suudan jääda rahulikuks ja valida sobiva suhtlustasandi. Tavapäraselt suhtlen täiskasvanu tasandil kuid valin tasandi vestluspartneri järgi, see on oluline hea suhtluse tagamiseks. Ka kaugus vestluspartnerist on väga tähtis, see sõltub sellest kui lähedane inimene mulle on. Klientidega pean parimaks kauguseks sotsiaalset tsooni (120-360cm), see on piisav, et me kuuleks teineteist ja samas ei astuks üle personaalsesse ega intiimsesse tsooni, sest see valmistab ebamugavust mõlemale ja on klienditeeninduses suisa kohatu. Sõpradega suheldes eelistan personaalset tsooni (45- 120cm) ning oma perega on personaalne ja intiimne tsoon (0-45cm) täiesti normaalne ja meeldiv suhtluseks
Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi pole lausest lihtsalt välja jäetud. Ta on seal olemas, kuid varjatud kujul. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 42-43) Kehakeel Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: 1) liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak, ja 2) ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Info edastamise võib jagada: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Tõhusa mitteverbaalse suhtlemise võti peitub kongruentsuses e ühildumises. Mitteverbaalsed
kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida
5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud
6) Keskenduge ühele asjale korraga. Haava tekitavad taktikad: 1) Üldistavad sildid. 2) Sarkasm. 3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm)
Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne. Samal territooriumil on mitu eri keelekuju, mis moodustuvad paljudest idiolektidest. 23. KEELELINE REPERTUAAR – ühe inimese kasutuses olev keelevariantide kogum. See koosneb lugemisest, arusaamisest, rääkimisest ja kirjutamisest. 24. SUHTLUS- JA KEELELINE PÄDEVUS SOTSIOLINGVISTIKA MÕISTES Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt vestluspartnerist nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks eri olukordades ning keelekasutusväljadel. 25. ÜKSIKISIKU KEELEKASUTUST MÕJUTAVAD TEGURID haridustase sugu
rääkida, mida vestluspartner teile ütles. Teistele võib edastada enda mõtteid ja arvamusi. Küsimusi esitate ja nendele vastate vaheldumisi. Üks vestluspartneritest alustab näiteks paaris numbritega ning teine paaritute numbritega küsimustest ja kui need saavad läbi, siis vastupidi. Vestluspartnerit tuleb tähelepanelikult kuulata. Kui vastaja on lõpetanud, siis küsija võtab lühidalt kokku, kuidas ta vestluspartnerist aru sai ning nüüd saab veel vastaja oma vastust täpsustada. Järgmise küsimuse juurde tohib minna siis, kui vastaja on veendunud, et küsija on temast õigesti aru saanud. Mõne küsimuse võib ka vahele jätta, kuid siis peaks küsija seda põhjendama, miks ta seda teeb. Samuti võib vastaja mõnele küsimusele mitte vastata. Sellisel juhul minnakse järgmise küsimuse juurde.
kaudu, et saavutada konsensust, mis soodustab sidet ja jätab mõlemale poolele vähemalt tunde, et nende soovidega on arvestatud isegi siis, kui konsensuslik otsus neid täielikult ei rahulda. Mehed naudivad sidemeid ja isiklikku suhet, ent kuna nad on kasvanud soolises kultuuris, milles staatus mängib olulist rolli, on nende vestlustel teised eesmärgid. Tannen väidab, et mehed püuavad rõhutada oma sõltumatust vestluspartnerist, et selgesti osutada teiste nõuetega mittenõustumisele (nõustumine viitaks võimu puudumisele). Mehed eelistavad oma vestlustes kaaslasi informeerida (rõhutades seega võimust tulenevat kõrgemat staatust), selle asemel et nendega konsulteerida (mis osutaks alluvusseisundile). Sugudevahelisel suhtlemisel tekitavad meeste ja naiste suhtlemise erinevad põhjused sageli väärsuhtlemist, sest kumbki partner interpreteerib teise kavatsusi vääralt.
annaabi.ee 
