cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum kõvasuulaega - foramen palatinum major c) kuhu avaneb lateraalselt lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse ! 3. Cavitas tympanica a) kuidas nimetatakse mediaalset, kuidas lateraalset seina mediaalne sein – paries labyrinthicus lateraalne sein – paries membranaceus b) mille kaudu on ühendatud neeluga ostium pharyngeum tubae auditivae c) loetleda kuulmeluukesed kuulmeluukesed – malleus, incus, stapes d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva ! 4. Orbita a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga fissura orbitalis inferior b) mille kaudu on ühenduses ninaõõnega canalis nasolacrimalis c) millised luud moodustavad ülemise seina tsmikuluu pars orbitalis ja kiilluu ala minor d) millised luud moodustavad mediaalse seina os lacrimale, sõelluu lamina orbitalis ja corpus ossis sphenoidalis ! 5. Os temporale a) nimetada luu 4 põhiosa
Tupevõlv (fornix vaginae) ümbritseb tupe kraniaalset ala Ehitus läbilõikes: Serooskest Adventiitskest Asend: Pärasoole, kusepõie ja emaskusiti vahel. Tupeesik (vestibulum vaginae) Funkts: Sama mis tupel, on ka kuseteeks. Tavaliselt on tupeesik tupest palju lühem, paikneb osaliselt istmikukaarest kaudaalselt. Ehitus läbilõikes: Limaskest ( sisaldab limanäärmeid ) Lihaskest (vöötlihaskoest, mille moodustab esikuahendaja ( m.constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest Välimised emassuguelundid Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda) Häbemepilu (rima pudendi) Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad. Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine:
tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon à ovaalaken à teo perilümf vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju (helilaine: ovaalaken à scala vestibuli à scala tympani à ümaraken, mis summutab helilaine) Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele
- taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT - pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale - pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare - plica vocalis + plica vestibularis - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis - esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis - Häälepilu pars intermembranacea (eesmine 2/3) pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea
kangide süsteem (~1.3 korda) (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Sissejuhatus psühholoogiasse 20 Sisekõrv tigu Jaluse vibratsioon ovaalaken teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ Corti organ kuulmisnärv aju ( helilaine kandub ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Sissejuhatus psühholoogiasse 21 Corti organ: auditoorne retseptorsüsteem * Basilaarmembraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel
ja vähendavad heli mõju. Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: *Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. *Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga;
pidurdab uute folliikulite küpsemist ja kaitseb rasedust - vahel on tupeesik – vestibulum vaginae Ovariaaltsükkel - esiku külgseinas paikneb korgaskehataolise ehitusega esikusibul – bulbus - follikulaarfaas (1. – 14. päev) vestibuli endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5. päev) ühendub kusitist eespool vastaspoolse sibulaga hoburauakujuliseks proliferatsioonifaas (6. -14. päev) moodustiseks - Luteaalfaas (15. – 28. päev) Tupeesikusse avanevad
* Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) 51 Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) 52 Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ 53 Corti organ: * Basilaar- membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem
- ülal: keeleluu - plica vocalis + plica vestibularis - all: jätkub hingetoruna - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake ventriculus laryngis - taga: liitunud neeluga - esikupilu rima vestibuli + häälepilu rima glottis - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - Häälepilu - pars intermembranacea (eesmine 2/3) - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp pars intercartilaginea (tagumine 1/3 pilkkõhrede vahel) KÕHRED - glottis hääleaparaat + vestibulum laryngis + cavitas infraglottica
9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil. Corti organis eristatakse meelerakke ja nelja liiki tugirakke. Corti organi sisemise ja keskmise kolmandiku piiril asub sisetunnel, mida piiravad sammasrakud. Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud
annaabi.ee 
