Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid.
ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale. 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. Nimi on arvatatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle asemel et kuju hävitada, laskis Vespasianus kuju vaid pea vahetada, kuju enda nimetas aga Apolloks. Colosseum, mille ümbermõõt on pool kilomeetrit ja kõrgus 55 meetrit, on ehitatud travertiinist, tufist ja tellistest. See avati Vespasianuse järglase Tituse poolt 80. Aastal p. Kr. Võimsa tseremooniaga, millesse oli kaasatud 5000 metslooma. Kuid siis polnud ehitis veel päris valmis; see lõpetati alles järgmise keisri Domitianuse ajal , mil lisati ülemine korrus. Ehitis on märkimisväärselt keerukas ning selle projekt ilmutab leidlikkust rahvahulkade lookumise korraldamiseks. Ehkki amfiteater võis mahutada umbes 50 000 inimest, tagas selle treppide ja koridoride süsteem mugava pääsu istekohtadeni ja nende juurest ära
Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja Faustina, Divus Juliuse tempel), basiilikad (Basilica Julia, Basilica Aemilia), kuuria, riigiarhiiv (Tabularium). II Kes või mis on? 1) Willendorfi Veenus lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust
43 Rooma alistab Britannia lõuna- ja keskosa 44 Märtsi iidide ajal tapetakse Caesar 70 Peale 139-päevast piiramist vallutavad roomlased Jeruusalemma. 27 Octavaianus saab Senatilt tiitli ,,Caesar Augustus". Algab juutide diasporaa. Moosese suuliste pärimuste järgi koostatakse Rooma keisririigi algus Toora 73 Titus, Vespasianuse poeg vallutab viimase juutide tugipunkti - Masada kaljukindluse.Seloodid-kindluse kaitsjad (1000 in) teevad enesetapu 4(?) - (5?) Arvatavalt sünnib Jeesus Kristus I (1.)a Kristliku ajaarvamise algus. Mille võttis kasutusele Dionysius Exiguus 525 ndal-aastal 14 Augustus sureb. Kesiriks saab Tiberius 29 Heroodes laseb Salome õhutusel hukata Ristija Johannese (Luuka 3.1..). Jeesus Kristus alustab oma misjonitegevust
Provintsides toimusid ülestõusud. Riigikassa oli tühi Nero pöörase pillamise tõttu, distsipliin oli armees langenud. Kindla ja ettevaatliku poliitikaga õnnestus Vespasianusel küllaltki ruttu impeeriumi uuesti kindlustada. Ülestõusud summutati. Karmikäelise kulude piiramisega ja maksude korrastamisega parandas imperaator rahanduse. Sõjaväeline distsipliin tõsteti uuesti jalule. Impeeeriumi piirid kindluststi. Ülestõus Juudamaal. Vespasianuse ajal alistati lõplikult Juudamaa, mis oli juba Nero ajal 66. a. tõusnud üles imperaatorlike ametnike rõhumise tõttu. Kui Vespasianus sai imperaatoriks, andis ta sõjaliste operatsioonide juhtimise oma pojale Titusele. Titus koondas Jeruusalema juurde värsked sõjaväed ja algas piiramist. Linna ümbritses kolmekordne müüriderõngas. Ta arvukas elanikkond kaitses end kangelaslikult. Kuid ümberpiiratute seas algas kohutav nälg ja seetõttu lõpuks õnnestus roomlastel vallutada linn
mausoleum. 135-139 m.a.j. Praegu tuntud ka Keiser Augustuse kui Castel Sant' Hadrianuse mausoleum. 28-23 Angelo, Rooma mausoleumi makett. e.m.a. paavstide kindlus keskajal. Rooma tsirkused. Circus Maximus - Suur Tsirkus. Colosseum. Keisrite Colosseumi välisvaade Kaarikuvõiduajamiste Vespasianuse ja Tituse 1. saj. m.a.j. areen, 4.-1. saj. e.m.a. 70-82 m.a.j. ajatud oma Colosseumi aja kohta hiiglaslik läbimõeldud planeering amfiteater, mis on eeskujuks mahutas u. 50 000 kaasaegsetele pealtvaatajat. staadionidele. Colosseumi rüüstatud
Caracalla termid täna varemeis Caracalla - 3. saj algus p.Kr. võimas valitseja Seal kõikvõimalikud veeprotseduurid + veel raamatukogu, vastuvõturuumid, lõõgastumine, jne. Forum Romanum - etruskiaegne - 8.saj. e.Kr. juba kujuneb Tituse triumfikaar - ühe kaaravaga - valmib 81.p.Kr. 64.p.Kr. Rooma linna põleb 66.-73.p.Kr. - I juudi sõda 63.e.Kr. - roomlased vallutavad juudid (Jeruusalemm ja Juudamaa on Rooma provints) Vespasianuse poeg Titus - peavad tegelema Rooma ülesehitamisega ja juudi ülestõusu mahasurumisega (68 68 tapab end Nero). !!! 70 - purustatakse Jeruusalemma tempel !!! tänapäeval järel Läänemüür ("Nutumüür") osa templi tugimüürist. 132-135 II juudi sõda, mil hajutatakse juudid üle kogu maailma laiali. diasporaa - ükskõik milline territoorium, kus elavad juudid, peale Juudamaa. 1948-1949 taastub juudi riik taas (Iisrael). Kaarest endast: hea proportsiooniga horisontaalid & vertikaalid.
Siin võitlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda algul ainult vaadati ning seejärel tapeti. Roomas oli amfiteatreid ka enne Colosseumi, kuid pärast suurt tulekahju aastal 64 p. Kr. tekkis vajadus uue järele. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviuste amfiteatri areen ehitati järve kohale, mis kuulunud Vespasianuse eelkäija Nero absurdselt toretseva Kuldse Maja juurde. Ehituspaiga valik oli struktuursest seisukohast arukas, kuid samas demonstreeris see ka fakti, et koletu elu nautimise aeg on lõppenud. Vespasianus ehitas ilmselt sama suurejoonelises stiilis kui Nero, kuid ta tegi seda ühiskondliku zestina, mitte aga tühipalja isikliku lõbu saamiseks. Neole sai osaks postuumne kättemaks, küll veidi irooniline: 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all
Pantheon, Rome http://en.wikipedia.org/wiki/Pantheon,_Rome 05.01.2010 Wikipedia. Pont du Gard http://en.wikipedia.org/wiki/Pont_du_Gard 16.01.2010 15 LISAD Lisa 1 Colosseum. Keisrite Vespasianuse ja Tituse 70-82 m.a.j. ajatud oma aja kohta hiiglaslik amfiteater, mis mahutas u. 50 000 pealtvaatajat. 16 Lisa 2 Constantinuse triumfikaar Roomas. 17 Lisa 3 Vesta tempel Roomas. 18 Lisa 4 19 Pont du Gard
docstxt/.txt
539. Kyros II Suur vallutab Babüloonia. Lubab juutidel kodu pööduda. 50 000 pöörduvad. 537. lähevad koju. Elavad jälle telkides. Hakkavad ehitama templit. II templit ehitati 520515. Suhteliselt lihtne ehitus. Täiendati kuni 1. saj. e.Kr. Herodes Suur valitseb 304 e Kr. laseb samasse kohta ehitada valge marmortempli. Pärast Makabite ülestõusu toimus selles templis õli pühitsemine, mida tänaseni tähistatakse hanukka-pühal. Teise Templi hävitasid roomlased Titus Vespasianuse juhtimisel 70 p.Kr. Nutumüür on kõik, mis on järele jäänud Teisest Templist. See oli templi läänemüür. 4. Piiblitõlked 1) 3.2. saj e.Kr. On vaja, sest Aleksandria juudi kogudus ei oska enam heebrea keelt. Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik)
Kui poeg Titus teda manitses, et ta Rooma linna avalikud käimlad maksustas, pani isa pojale mündid nina alla ja lausus: ,,(Raha) ei haise!" Meie päevil kasutatakse seda ladinakeelset väljendit ebaausal teel saadud raha hankimise õigustamiseks. Vespasianus saatis poja Tituse Palestiinasse juutide ülestõusu maha suruma. Sel puhul lasi isa püstitada poja auks võidukaare, mis on säilinud tänini ning mis oli eeskujuks XIX sajandil Pariisis Tähe väljakule püstitatud võidukaarele. Vespasianuse ajal alustati Colosseumi rajamist kohale, kus mõni aasta varem paiknes keiser Nero tahtel rajatud tehisjärv ja selle ääres Domus Aurea (kuldne maja) ning Rhodose kolossi1 eeskujul valminud hiiglaslik Nero kuju. Vespasianus seda kuju ei hävitanud, lasi sellele vaid Apolloni atribuutika 2 lisada. Kuju võeti maha alles keskajal. Sellesama hiigelkuju järgi kutsub rahvas seda amfiteatrit (ametlikult Amphitheatrum Flavium) senini Colosseumiks. Tituse kohta saab öelda üksnes head
esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Teadusliktehniline proosa Varane esindaja: Cato ,,Põllumajandusest" (2. saj eKr; vt eespool). Põhiosa: algas 1. saj pKr, ,,entsüklopeediline" ajajärk. Teadmiste kogumine, süstematiseerimine suurtesse kompendiumitesse ja väiksematesse käsiraamatutesse. Üks eesmärke: varustada kõnekunsti näite ja võrdlusmaterjaliga. Uute avalike raamatukogude rajamine Tiberiuse, Vespasianuse, Traianuse ajal raamatute suurem kättesaadavus. Marcus Terentius Varro (11627 eKr): ,,Ladina keelest", ,,Põllumajandusest" Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 2379; noorema onu): ,,Looduslugu" (37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. Vitruvius: ,,Arhitektuurist" (10 rmt). Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr 50 pKr): ,,Meditsiinist". Lucius Iunius Moderatus Columella (4 u 70): ,,Põllumajandusest".
sunnitud seda tegema, kui tahtsid teha poliitilist karjääri. Teiseks moraalne kohustus. Kui seda ei tee, siis oli väga veider, ei tulnud kõne alla. Tihti rikastel inimestel ei olnud sularaha käepärast, said laenu maa või kinnisvara tagatisel. Panem et (ludos) circenses- leiba ja tsirkust(avalikke mänge). Vaestele kodanikele jagati sotsiaalabi korras toitu ja raha, juhtumeid, kus jagati isegi orje. Amfiteatrite amfiteater colosseum 1 saj pkr. Keiser vespasianuse ajast, 69-79. Colosseum seostub neroga, sest selle kõrval oli suur kullast nero kuju(colossus). Sellest saab rooma kõige suurem amfiteater, tunduvalt suurem tavalistest teatritest, avati aastal 80, keiser titus(lasi maha suruda juutide ülestõusu palestiinas, tunnusmärk tituse triumfikaar). Pikka aega kestnud pidustustega, tegelikult ei olnud veel valmis, ehitati aastaid edasi. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Oli väiksemaid amfiteatreid, mis avalikkusele ei olnud avatud
Nad valitsesid mõnda aega isaga koos. Vespanianuse valitsemise ajal tehti Jeruusalemma tempel maatasa 70pKr, sellest säilis vaid tänapäevane nutumüür. Võit juutide üle oli roomlaste jaoks oluline ka seepärast et see andis tohtu varanduse riigi kätte, selle varanduse toel ehitati mitmeid ehitisi nt Colosseum, Tituse võidukaar jpt. Rooma majanduslik olukord juudisõja võitmise järel oluliselt paranes. Vespasianus selle tulemusel kindlustas endale laialdase rahva toetuse. Vespasianuse valitsusaega jääb ka suur katastroof, Vesuuvi purse Pompei, Herkulaneem. Flaviuste dünastiasse kuulub ka must lammas ehk keiser Domitsianus. Domitsianus valitses aastatel 81-96pKr, ta on tuntud ka valitsejana kes nõudis juba eluajal enda jumalikustamist, ta oli julm opositsiooni vastu, lasi paljusid ametiisikuid hukata. Ta suri vandenõu tulemusel. Domitsianuse mõrvamisele järgneb uue dünastia võimuletulek, Antoninuste dünastia. Antoniuste dünastia valitseb aastatel 96-192pKr
annaabi.ee 
