Isotoobi keemilised tähised ja nimetused tulenevad reeglina vastava elemendi nimetusest. Erandiks on vesiniku isotoobid Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine prootoneid neutronei e sisaldus d vesinikus 1 H Prootium Vesinik 1 0 1 99,98% D ehk 2 H Deuteerium Raske vesinik 1 1 1 0.015% T ehk 3H Triitium Üliraske 1 2 1 10-17 % vesinik 4 H 5 H 6 H 7 H Triitium termotuumarelv, vesinikupomm, kui kella osutid helenduvad pimedas rohekalt, siis on
Nioobiumi avastas 1801. aastal Charles Hatchett kolumbiidmaagis. Nioobiumi ja talle lähedast tantaali aeti korduvalt segi, kuni 1846. aastal element uuesti avastati. Hatchetti tööst teadmatuses, nimetati element tema sarnasuse tõttu tantaaliga nioobiumiks vana kreeka mütoloogia tegelaskuju Niobe järgi, kes oli Tantalose tütar. Aastal 1864 saadi esmakordselt puhast nioobiumi nioobiumkloriidi kuumutamisel vesinikus Hatchett andis elemendile nimeks kolumbium (Cb), kuid Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskemia Liit (IUPAC) nimetas 1950.aastal, pärast sajandipikkust vaidlust 41. elemendi nioobiumiks. kõik ameeriklased ei nõustunud sellega ja tänini nimetavad paljud USA metallurgid ja metallitootjad nioobiumi kolumbiumiks. Charles Hatchett Niobiumi omadused Nioobium on kõva ja plastiline metall, mis on töödeldav isegi külmalt. Nb lisamisel
vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe. Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle. Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis, vesinikus, inertgaasides ning võimaldab neid joota harilikus keskkonnas ilma räbustita. Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C. Kuldjoodised Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja hambaproteeside valmistamisel, elektonlampide ja vaakumaparatuuri tootmisel, molübdeendetailide jootmisel ja grafiidi ühendamisel metallidega
keskmisteks, vaid ka kergete tuumade ühinemisel samuti keskmisteks. Kõige soodsam oleks kasutada selleks muidugi kõige kergemat tuuma- vesinikku, sest sel puudub eelnev seoseenergia hoopis. Vesinikust raua tegemine ehk sünteesimine osutub aga maistes tingimustest ebareaalseks. Heeliumi tuuma osakestel on suhteliselt suur seoseenergia ja seepärast sobib 4 osakesest koosnev heeliumi tuum sünteesireaktsiooni lõppsaaduseks. Hariliku vesinikus pole heeliumi moodustamiseks hädavajalikku neutronit. Sellepärast ei saa seda isotoopi, mida kõik ookeanid täis on tuumkütuseks kasutada. Teisest küljest, kui see nii ei oleks, siis poleks universumi kujunemise kosmoloogilised protsessid meile sellisel hulgal vesinikku ka jätnud. Loodusliku vesiniku hulgas on 0,015 % nn rasket vesinikku ülaindeks 2 H ehk deuteeriumi, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Kahe
atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega,vedel pinnas, mis muutub eelmal tuumast gaasiliseks,magnetväli 20 korda tugevam kui maalATMOSFÄÄR: kooneb 90%vesinikus,10%heeliumist ja metanni,vee,ammoniaagi lisandiga, Suur Punane Laik ehk keeriseline moodustis,mille läbimõõt on paar korda suurem maa omast, on ka virmalisi ja välgunooli.SISE:atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46 000 km paksume metallilise vesiniku tsoon, maa taolise tiheda(kivimitest) koosneva tuuma raaidus on 4000km.TEMP:jupietri keskmes on 20 000 kraadi ja kiirgab 1.9 korda rohkem
12.Miks on termotuumaenergeetikal tulevikuseisukohalt suur tähtsus? Tuleviku seisukohalt on termotuumaenergeetikal suur osatähtsus,sest kõik teised kasutatavad energiaallikad ammenduvad.Teiseks on termotuumaenergia saastevaba ,seega pole muret keskkonna saastamise,radioaktiivsete jääkide eemaldamise ja matmise üle. 13. Miks ei plahvata Päike vesinikpommina? Päike ei plahvata vesinikpommina,kuna seal puudub raske vesinik ehk deuteerium.Kerges vesinikus pole aga tuuma koostisesse kuuluvaid neutroneid,need peavad tekkima prootonitest,kuid see on raskendatud. Prootoni ja elektroni ühinemine toimub väga väikese tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks? Termotuumapommis kasutatakse kõigepealt uraanikütust,et toimuks plahvatus,millega saavutatakse kõrge temperatuur,veel kasutatakse LiD-d (liitiumdeuteriid). 15.Millistest osadest koosneb looduslik kiirgustaust?
10,0% lahus. Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses? V: 15,0+52,0=67,0g (uue lahuse mass) (6.7/15)*100=44.7% 3.Aine X molaarmass on 289,9 g/mol ning on teada, et see sisaldab 49,67% süsinikku, 1,39% vesinikku ja 48,92% kloori. Mis on aine X brutovalem? V: (289,9*49,67)/100= u 144,0g (süsiniku mass aines) (289,9*1,39)/100= u 4,0g (vesiniku mass aines) (289,9*48,92)/100=141,8g (kloori mass aines) 144/12=12 (mitu mooli süsinikku on 144g süsinikus) 4/1=4 (mitu mooli vesinikku on 4g vesinikus) 4. Keemia praktikumis anti igale õpilasele pudel deioniseeritud veega,20% ja 50% keedusoola vesilahus ning purk tahke keedusoolaga. · Kirjutage keedusoola valem ja andke nomenklatuurne nimetus. Valem on NaCl ja nimetus on naatriumkloriid. · Kirjeldage, mitmel viisil on võimalik saada eelnimetatud ainetest ja lahustest keedusoola 30%-line lahus 1. Lahjendada 50% keedusoola vesilahust deloniseeritud veega 2. Lahustada 20% lahuse sisse purgis olevat soola 3
SiO2 , TiO2. 2.2 Mitteoksiidikeraamika 4 Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid,nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele
10. Aine on aluseline kui on nõrk hape, reageerib veega. Happeline kui on tugev hape ja nõrk oh. Neutraalne kui on tugev sool ja aine. p- ja d- metallide keskkond võib olla happeline või neutraalne. D- metallidest alates on ained ml. 11. aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid IA ja IIA rühma metallid happeline aine + aluseline aine= sool+ vesi väljaarvatud SiO2 metall + hape =sool + vesinik pingereas vesinikus vasakul sool+ hüdroksiid= sool+ alus lähteained on lahustuvad ja üks saadus sadeneb välja sool + hape= sool+ hape moodustub nõrgem hape gaas või sadeneb sool metall + sool= metall+ sool reageeriv metall on soolas olevast metallist pingereas ees pool sool + sool =sool+ sool lähteained on lahustuvad ja üks saadus sadeneb välja. metall + lihtaine=oksiid metall + vesi=hüdroksiid + H2O2
2. Pliijahutusega kiire reaktor 3. Sulasoolareaktor 4. Naatriumjahutusega kiire reaktor 5. Ülekriitilise veega jahutatud reaktor 6. Ülikõrgtemperatuurne reaktor Termotuumareaktorid Lõhustumine pole ainus võte tuumaenergia vabastamiseks. Energia saab vabaneda ka kergete tuumade ühinemisel, samuti keskmisteks. Kõige soodsam on tuumasünteesiks kasutada kõige kergemat tuuma, milleks on vesinik, et muuta see heeliumiks. Kahjuks pole harilikus vesinikus heeliumi tuuma moodustamiseks vajaminevat neutronit. Samas on loodusliku vesiniku hulgas 0,015% niinimetatud rasket vesinikku ehk deuteeriumi, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Kahe deuteeriumi tuuma ühinemisel on võimalik saada heeliumi tuum. Siiski pole inimkond veel jõudnud sünteesireaktsioonide rakendamiseni energeetikas. Ainult termotuumareaktor suudab anda inimkonnale praktiliselt ammendumatu energiaallika, sest deuteeriumi varud maailmaookeanis on ülisuured
Niitkristallid saadakse keemilise reaktsiooni teel aurustatava materjali ja ümbritseva gaasilise keskkonna vahel, kus lenduvad komponendid suunatakse sadestus- ja kristallisatsioonitsooni. 8. Kas rasksulavate ühendite niitkristalle saamisel auru-gaasifaasist sadestamisel aurustatakse kogu rasksulav ühend? Põhjendage vastust! *** 9. Selgitage safiiri (Al2O3) niitkristalli saamist. Saadakse Al oksüdeerimisel niiskes vesinikus 10. Mida kujutab endast mulliit ja kuidas seda saadakse? Al oksüdeeritakse Ränioksiididiga 11. Kuidas sõltub niitkristalli tugevus temperatuurist? Üle 400-500 C väheneb niitkristalli tugevus järsult 12. Kuidas mõjutab niitkristalli läbimõõt tema tugevuspomadusi? Suur tugevus on minimaalsel läbimõõdul 1..3m ja toatemperatuuril 13. Millised niitkristallid sobivad tööks kõrgetemperatuursetes rakendustes: kas metalsed või keraamilised? Miks?
saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse enim Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2 5.3Mitteoksiidkeraamika Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide vôi nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse laialdaselt
Kokkuvõtlikult- vesinikku leidub lihtainena: maalimaruumis, atmosfääri ülemistes kihtides, nafta puuraukudes, vulkaanipursetes. Ühenditena: vees, maagaasis, naftas, elusorganismides. Füüsikalise omadused Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas, õhust ligikaudu 14,5 korda kergem. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. Teda ei saa hoida keraamilistes ega ka kummist anumates, sest ta tungib neist materjalidest läbi nagu vesi läbi sõela. Klaasanumas saab vesinikku hoida vaid madalatel temperatuuridel. 200-300 kraadi juures läbib vesinik kergesti klaasi, veelgi kõrgemal temperatuuril ei 5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse
loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. Väikese energia (maksimaalselt 18 keV) tõttu ei läbi 3H beetakiirgus nahka, aga ühendites omastatuna on triitium ohtlik. Keemilised ühendid Kovalentne side Et vesinikuaatomil on ainult üks valentselektron, saab ta moodustada ainult ühe kovalentse sideme[33]. Molekulaarses vesinikus H2 on vesinikuaatomid seotud ühe -sidemega[34]. Vesinikside Vesinikside on omane ainult vesinikuühenditele. Väga polaarsete molekulide (nagu HF ja H2O) vahel on vesiniksidemed[35]. Saamine Vesinikku saadakse divesinikuna põhiliselt veest, samuti süsivesinikest. Ajalugu Paracelsus On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav.[36] Boyle Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel
siiani õige. Ta põhjendas, et päris Jupiteri tsentris on suure tõenäosusega sulakivimitest ja jääst tuum. See hõlmab ligikaudu 15 Maa massi jagu ainet ja on ümbritsetud vedelast metallvesinikust, mis tõenäoliselt vastutab oma pöörlemisest tingitud keerisliikumistega Jupiteri gigantse magnetvälja eest. Jätkuva tõusuga tuumast kõrgemale kaasneb rõhu kahanemine, nii et esmalt muutub vedel metall vedelaks molekulidest vesinikus ja siis ilmub rohkem tuttav vesiniku gaasiline vorm. Päris pinnal on õhuke pilvedest ümbris, mis sisaldab veest ja ammooniumist tekkinud jääkristallide eristuvaid kihte. JUPITERI MAGNETVÄLI Aastal 1955 kaardistasid Bernard Burke ja Kenneth Franklin tähtedelt sabuvat nõrka raadiokiirgust ja komistasid ootamatult eriti suure kiirgusallika otsa. Mitmel päeval registreerisid nad seda signaali alati ühest ja samast talvise taeva punkstist ning
Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika jt. (MeSi) (MoSi2, WSi2) Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide või nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus või süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid
Reageerivad kõikidega, mittemetallidega peale väärisgaaside Vaadake naatriumi ja väävli reageerimist Kirjeldage lühidalt nähtut, milline on leegi värvus 2Na + S = Na2S naatriumsulfiid Kuumutamisel reageerivad nad ka väheaktiivsete mittemetallidega 6K + N2 = 2K3N kaaliumnitriid 2Li + H2 = 2LiH liitiumhüdriid...- ühendit raske vesinikuga kasutatakse vesinikpommi valmistamiseks. Vesiniku aatomid on temas tihedamalt pakitud, kui tahkes vesinikus. Hapnikuga reageerivad omapäraselt, vaid liitium annab põledes oksiidi, teistel tekivad hapnikurikkamad ühendid ( peroksiidid (O2)2- ja hüperoksiidid (O2)- tuntud on isegi osoniidid nagu KO3 kuid need on väga ebapüsivad) Na2O2 naatriumperoksiid ( sisaldab fragmenti [-O-O-] ) KO2 kaaliumhüperoksiid. Kuna sellised ühendid loovutavad kergelt (mono)hapnikku on nad tugevad oksüdeerijad ja võivad igasugu põlevat kraami
Vääveldioksiidi ja hapniku segu molaarmass on 40 g/mol. Mitu kuupdetsimeetrit on 120. Arvutada gaaside segu ruumala, mis koosneb 2,107 . 1020 molekulist vesinikust, 0,301 . segus kumbagi gaasi? 1021 molekulist lämmastikust ja 9,03 . 1019 molekulist hapnikust. 143. Mitmes grammis naatriumhüdroksiidis on sama arv aatomeid, mis 67,2 121. Milline on normaaltingimustel 18,06 . 1027 hapnikuaatomist koosneva trihapniku kuupdetsimeetris vesinikus? (osooni) ruumala? 144. Mitmes kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis on sama arv aatomeid, mis 2,408 1024 180. Leida 81,4% joodist, 3,2% vesinikust ja 15,4% süsinikust koosneva ühendi molekulis väävelhappes? molekulivalem. Ühendi aurude tihedus süisinikdioksiidi suhtes on 3,54. 145. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku ja süsinikdioksiidi on 100 kuupdetsimeetris gaaside 181
Täiendav töötlemine Joon. 2. Kermiste valmistamise tehnoloogiline skeem 9 2.1. Karbiidipulbrite valmistamine Karbiidide valmistamiseks on mitmesuguseid meetodeid. Siinkohal on toodud kermiste valmistamiseks enamkasutatavad meetodid. 2.1.1. WC pulbri valmistamine. Volframi pulbrit saadakse volfram anhüdriid (WO3 ) kuumutamisega niiskes o vesinikus temperatuurivahemikus 600 900 C, mille summaarne reaktsioon väljendub valemiga WO3 +3H2 = W + 3H2O Muutes taandamistemperatuuri või gaasisegu koostis (vesiniku niiskust) saab aktiviseerida või aeglustada taandamist.Taandamistemperatuuri tõusuga protsess kiireneb, kuid liiga kõrge temperatuur põhjustab liigse W tera kasvu, mis pole soovitav. Seepärast taandamisprotsessi esimese staadiumis (WO3 WO2) hoitakse
· Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid. Hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga. · Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik esineb hüdriidioonina (H-). 2K(s) + H2(g) =t 2KH(s) t temp, juuresolek. · Soolataolised hüdriidid on valged, kõrge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. · Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. · Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil. · Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brønstedi happed 6. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil oksiidide omadustes. Kirjeldage aluselisi, amfoteerseid ja happelisi
2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril redutseeruvad metallid nende oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks: CuO+H2=Cu+H2O c) Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega:
kelvin (K) on termodünaamilise temperatuuriskaala kraad, mis võrdub 1/273,16 osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist (1967). mool (mol) on aine hulga ühik, mis sisaldab niisama palju struktuuriüksusi (aatomeid, molekule, ioone), kui on aatomeid 0,012 kilogrammis süsiniku isotoobis C 12 (1971). Näiteks on ühes moolis vesinikus (H2) 6,022.1023 vesiniku molekuli, mis sisaldavad 12,044.1023 vesiniku aatomit. Üks mool vesinikiooni sisaldab 6,022.1023 H+ -iooni. Ühe mooli s.o. Avogadro arvule võrdse elektronide hulga kogulaeng on 96,49 kC (seega üks mool ainet on nii mitu grammi kui mitu ühikut on ta aatom- või molekulmassis, mis on vanem mooli määratlus) Tuletatud ühikute definitsioonid tulenevad tab.2 toodud dimensioonidest.
s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeniide NaCl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2 Metallilised hüdriidid on elektrijuhid, metalse läikega ja evivad ka teisi metallilistele ainetele iseloomulikke omadusi. Vastavad metallilised ühendid tekivad siis, kui valentstsoonis saavutatakse teatav elektronide konts. Ti2H, TiH, TiH2. Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil. Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brønstedi happed. Kovalentsete ühendite hulka kuuluvad hüdriidi vesinikust vähem elektroneg-te mittemetalliliste elementidega, nagu SiH4, BH3
nitriidid, boriidid ja silitsiidid. lisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemi- keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörle- liste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi vate osade mass ja inerts. keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide vôi nende oksii- Tööriistakeraamika dide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsi- Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest nikku sisaldavas keskkonnas. valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei
annaabi.ee 
