Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavan...
H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4Si...
C Si Aaomi +6 | 2) 4) +14 | 2) 8) 4) ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C ...
Carl Wilhelm Scheele Marie Aasorg 12c Ajalugu Carl Wilhelm Scheele sündis 9. Detsembril 1742 Stralsundis ja suri 21. mail 1786 Köpingis.Ta oli rootsi keemik ja apteeker samuti avastas ta hapniku. Lapsepõlv Scheele sündis Saksamaal Pommeris, mis kuulus tollal Rootsile. 15aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana 1770. aastani Stockholmis, siis 1775. aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), o...
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid.......................................
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Üldisemat mürkidest..................................................................................................................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile ........
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid enne...
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid...............................................................................
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 ...
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
