Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses. Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe molekule lahuses ei esine. Tugevad happed on keemiliselt väga aktiivsed ja ohtlikud. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja anioonid. Hüd.-d asendatakse lihtsustatud võrrandites vesinikioonidega. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrgad happed jagunevad lahuses ioonideks vaid osaliselt. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektr. dis. Kulgeb astmeliselt: 1. Astmes eraldub happe molekulist lahusesse 1 vesinikioon, 2. Astmes teine jne. Igas järgmises astmes toimub dis. Oluliselt nõrgemini.
2H2O → 4H+ + 4e- + O2↑ ● H2O lõhutakse ära → O2 eraldub ja läheb atmosfääri, eralduvad H-ioonid ja elektronid. (laiali) ● Tekib ka 18 ATPd. 18 ADP + 18Pi → 18 ATP Fotosüsteem I: osaleb NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ ↔ NADPH2 (elektronide energiaga seotakse H-ioonid NADP sisse ~ e-d on sidemed) Ebastabiilsed H-ioonid ja vabad elektronid liidetakse kohe NADP külge, kus vabad elektronid moodustavad sidemed vesinikioonidega. Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Fotosünteesi pimedusstaadium Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks CO2, vesinikuallikaks NADPH2 ja energiaallikaks 18 ATP. (NADPH2 ja ATP valgusstaadiumist) 6CO2 + 12NADPH2 → C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP → 18 ADP + 18 Pi
leeliseses keskkonnas erinevat värvust. (CH3COOH) ja tema soolast, näiteks naatriumatsetaadist (CH3COONa): · pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus · Sellises lahuses on kõrge CH3COO ioonide kontsentratsioon. Happe lisamisel reageerivad lahuses olevad atsetaatioonid vesinikioonidega muutub, nimetatakse indikaatori pöördealaks. lisatavast happest: · Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes vähedissotsieeruva ühendi - vee:
Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse voi happe tiitrimise käigus. Näiteks atsetaatpuhver - puhverlahus, mis koosneb etaanhappest (CH3COOH) ja tema soolast, näiteks naatriumatsetaadist (CH3COONa): Sellises lahuses on kõrge CH3COO ioonide kontsentratsioon. Happe lisamisel reageerivad lahuses olevad atsetaatioonid vesinikioonidega lisatavast happest: Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes vähedissotsieeruva ühendi - vee: Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 68. Vee dissotsiatsioon
Praktiliselt kulgeb hüdrolüüs vaid esimese astme võrrandi järgi. Vaid väga lahjades lahustes esineb mõningal määral ka hüdrolüüsi teine aste. Sellises lahuses on kõrge CH3COO ioonide kontsentratsioon. Happe lisamisel reageerivad lahuses olevad atsetaatioonid vesinikioonidega lisatavast happest: Ka mitmelaenguliste metalliioonide hüdrolüüs toimub astmeliselt: CH3COO + H+ CH3COOH I Al3+ + H2O D Al(OH)2+ + H+ II Al(OH)2+ + H2O D Al(OH) 2+ + H+ III Al(OH)2+ + H2O D Al(OH) 3 + H+ Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes
Ammooniumväetised põletavad taimi, mispärast ei kasutata pealtväetisena. Neid võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°. Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma: · füsioloogiliselt happelised taim omastab katioone, mulda jääv happejääk reageerib mulla vesinikioonidega ja hapustab mulda · füsioloogiliselt aluselised taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid leelistavad mulda · füsioloogiliselt neutraalsed taim kasutab ära nii katiooni kui aniooni Bioloogiliselt happelised väetised hapustavad mulda mullas toimuvate mikrobioloogiliste protsesside tulemusena. Alludes nitrifikatsiooniprotsessile lähevad ammooniumiühendid mullas nitrifitseerivate bakterite kaasabil üle lämmastikushappeks ja edasi lämmastikhappeks
märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse või happe tiitrimise käigus. Näiteks atsetaatpuhver - puhverlahus, mis koosneb etaanhappest (CH3COOH) ja tema soolast, näiteks naatriumatsetaadist (CH3COONa): ·Sellises lahuses on kõrge CH3COO ioonide kontsentratsioon. Happe lisamisel reageerivad lahuses olevad atsetaatioonid vesinikioonidega lisatavast happest: Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes vähedissotsieeruva ühendi - vee: Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 41. Mis on elektrokeemia
Soolade hüdrolüüs. Soolad Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse (või mõlema) soola lahustamine vees. Vesi ioniseerub vähesel määral iseeneslikult hüdroksiidiooniks ja vesinikiooniks. Samamoodi dissotsieerub ka sool anioonideks ja katioonideks. Näiteks naatriumetanoaat laguneb vees naatriumiooniks ja etanoaatiooniks. Naatriumioonid reageerivad hüdroksiidioonidega suhteliselt vähesel määral, samas kui etanoaatioonid seonduvad vesinikioonidega ja moodustavad etaanhappe. Selle näite puhul jääb lahusesse hüdroksiidioonide suhteline ülekaal ja lahus ise on aluseline. 11 Hüdrolüüsil saadud lahuse parameetreid on võimalik ka arvutada. Näiteks reaktsioon HCl + NH 4OH = NH4+ + Cl- + H2O. Lahuses reageerib
õhuga? Milline on kõige lihtsam raud(II)ioonide sisalduse vähendamise viis vees? Loodusliku vee koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- , lisaks tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid kasutatakse kaltsium-ja magenesiumioonide välja vahetamiseks naatrium- või vesinikioonidega, et ei tekiks katlakivi ehk vee kareduse eemaldamiseks. Ioonvahetajat e. ioniiti nimetatakse kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon, ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65C lagunema: 2HCO3 CO3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks.
Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori. Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks. Füsioloogiliselt happelised väetised on väetised, millest taim omastab katioone. Mulda jääv happejääk reageerib seal olevate vesinikioonidega. Selletõttu tekib taoliste väetiste kasutamisel mulda hape ning muld muutub happelisemaks. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on näiteks naatriumnitraat, mille kasutamisel jääb mulda NaOH. Selliseid väetiseid ei ole soovitatav kasutada happelist pinnast eelistavate taimede väetamiseks, kuna taoliste väetiste kasutamine muudab mulla rekatsiooni neutraalsemaks. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on sellised väetised, millest taimed
• väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding Invest väetissegud jne). Mineraalväetiste kasutamisel peab teadma nende jaotamist vastavalt füsioloogilisele toimele mullas. Selle põhjal jaotatakse mineraalväetised järgmiselt: 1. Füsioloogiliselt happelised väetised, millest taim omastab katioone, mulda jääv happejääk aga reageerib seal olevate vesinikioonidega ja mulda tekib selliste väetiste kasutamisel hape. Füsioloogiliselt happelised on enamus ammoonium- ja kaaliumväetistest. 12 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 -H -NH (NH4)2SO4 + [M] -H → [M] -NH 44 + H2SO4
vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja adhesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid kasutatakse kaltsium-ja magenesiumioonide välja vahetamiseks naatrium- või vesinikioonidega, et ei tekiks katlakivi ehk vee kareduse eemaldamiseks. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 50. Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks ? Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks ? Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel: soojuse, valguse, elektrivoolu ja mehaanilise jõu mõju keemilisele reaktsioonile (näited).
annaabi.ee 
