25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
Viljade kaal ja mõõtmed zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid
Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon Allohooria ehk tegurlevi ◦ Anemohooria ehk tuullevi ◦ Hüdrohooria ehk vesilevi ◦ Antropohooria ehk inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria (imetajalevi), epizoohooria (loomade pinnal), endozoohooria (loomade sees), sünzoohooria (linnud noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon Seemnete levitamine gravitatsiooni abil – valminud rasked viljad kukuvad emataime küljest maha. Sellist levi kasutavad näiteks: õunapuu, kookospalm, granadill jt.
üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) ·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel
(enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42. Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini.
kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul kannab neid ka ilma abivahenditeta, näiteks sookailul (Rhododendron tomentosum); 3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud, b) mürmekohooria ehk sipelglevi, diaspoore levitavad sipelgad, kes toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest -- elaiosoomidest. Epizoohooria korral on seemned haakjate väljakasvetega või kleepuvad, diaspoorid levivad looma välispinnale kinnitunult
maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42.Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri
Lehed suured, 10-25 cm pikad, katkestunult sulgjad, pealt tumerohelised, tipmine leheke teistest suurem ja hõlmine. Õied valged, suurtes õisikutes, mille harud on eri pikkusega. Magus mandlit meenutav lõhn meelitab ligi tolmeldajaid, eriti kärbseid, kes toituvad tolmukatest. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kogukukkur kuni kümne kaheseemnelise osaviljaga, viljad spiraalselt keerdunud. Viljad valmivad augusti lõpul ja septembris; puist- ja vesilevi. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: angervaks sisaldab park- ja värvaineid ning on meetaim. Õitest tehtud teed on kasutatud higistamisvahendina, välispidiselt kasutati reumatismi, põletuste ja ekseemi korral. Lisati õllele ja mõdule maitsestamiseks. SEAOHAKAS Cirsium oleraceum; nimi Cirsium tuleneb kreekakeelsest sõnast kirsos, mis tähendab veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veeni-
liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates
üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) · Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised).
üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria – vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts) Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised).
Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 33. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi – enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi – väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi – Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult (lihakad viljad, lindlevi marjadega – kirss), loomade sees teadlikult (orav varub tammetõrusid) – seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid.
(nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 43 53. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult (lihakad viljad, lindlevi marjadega kirss), loomade sees teadlikult (orav varub tammetõrusid) seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid.
Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 53. Viljade levimise viisid. 1) iselevi- positiivne nähtus (hernes, malts) 2) välisjõududega 2.1) tuullevi 3) väikesed seemned 4) loomlevi 4.1) loomade küljes (takjad- viljakonnad levivad: teeleht) 4.2) tahtmatult loomade sees- heintaimede seemned(väikesed) 4.3) loomade sees meelitatult- lihakad viljad, lindlevi marjadega 4.4) teadlikult- seeme/vili söödav. Loom varub endale seda. Oravad tammetõrud. 5) vesilevi 6) inimlevi 54. Seeme kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae). Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid
annaabi.ee 
