hakati kasutama tänu selle vastupidavusele juba tuhat aastat tagasi. Egiptlased mumifitseerimisel, roomlased seinamaalingutes, kuna see oli lubjast vastupidavam. Sajandite vältel oli vesiklaasi kasutamine siiski tagasihoidlik, sest lubi oli odavam. Michael Keim taasavastas vesiklaasi uuesti 19. sajandil, kui ta uuris, miks vanad seinamaalingud olid nii tugevad. 1878. aastal anti vesiklaasile seinamaalingute parandusmaterjali patent. Varsti pärast seda sai vesiklaasist kvaliteetsete seinavärvide sidematerjal, mida kasutajad nimetavad lihtsalt silikaadiks. Silikaatvärvi koostis ja kasutusala Moodsad silikaatvärvid on valmistatud mineraalse sideaine,vesiklaas baasil,mis vastab kõvastunud seisundis kvartsi struktuurile.selle abil saavutatakse eriline ilmastikukindlus,ja kattekihi pikaealisus,väga suure difusioonivõime juures. Need sobivad pindadele, mida ei ole eelnevalt polümeersideaineid sisaldava värviga kaetud
eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS Kõigi immutusmeetodite puhul tuleb puit eelnevalt ette valmistada vastavalt immutamise meetodile
• konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud),
Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. 8
Rahvusvaheline klassifikatsioon jagab elektroode järgmiste tunnuste aluses: 1) õmblusmetalli mehaanilised omadused 2) katte tüüp 3) õmbluste asend ruumis 4) voolu liik ja polaarsus Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil, happelised ja aluselised elektroodid.Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest okmponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5...10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). R rutiil A happeline B aluseline C tselluloos Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50...70% rutiili ( titaanoskiid TiO2) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis (tardub kiiresti). Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu
suletakse vaskkorkidega keevitus pritsmete eest kaitstakse pindu klaas riidega,pragude otsad on soovitatav pikenemise vältimiseks läbi puurida. Käsikeevitus Elektroodi traadi keemiline koostis peab sarnanema metalli omaga,tööstuslikult toodetakse mitmesuguse koostisega keevitus traate elektroodide katted on kas õhukesed või paksud,õhuke katte 0,10-0,25 mm koosneb tavalisest kriidist 80% ja 20% vesiklaasist selle otstarve on ioniseerida õhku et kaar stabiilselt põleks enamasti kasutatakse paksu kattelisi 0,5-1,5 mm elektroode sest nendega saadakse paremaid õmblusi kattete koostises on 1.sideained (tavaliselt vesiklaas) mis seovad koostisosi omavahel ja keevitus traadiga 2.ioniseerivad ained (kriit, marmor)mis stabiliseerivad kaare põlemist 3.gaase tekitavad ained (puidujahu,tärklis) jne mis tõrjuvad õhu keevitus koldest eemale vähendades oksiidide teket 4. räbu tekitavad ained
Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. Rutiilelektroodidega on kergem töötada.
Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. Rutiilelektroodidega on kergem töötada.
ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 7 4. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. Rutiilelektroodidega on kergem töötada
Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; · puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. · puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; · puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2.6 Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal
konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse Kuumadest allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivate materjalidega-vooderdamine, krohvimine mittesüttiva materjaliga; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust. 16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%).
· 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid. · 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust. · 5)puidu võõpamine tulekaitse võõpadega-mis koosneb tavaliselt savist,lubjast,vesiklaasist,kaltsiumklorridist,veest ja teistest.võõp on pastataoline mass mida kantakse pinnale 2-3 mm paksuse pinnana. Putukkahjurid · Puidu putukkahjuritena tuntakse terve rida mardikalisi,kelle tõugud elavad koore all, puidus ja närivad sinna käike.metsas kasvavaid puid ja värskelt raiumata ja värkelt raiutud tüvesi kahjustavad üraskid-neid on põhiliselt 3 liiki 1-kooreürask,kes närivad oma käigud koore all ulatudes puitu ainult kuni 3 mm sügavusele
Ei saa kasutada kuumade pindade katmisel. Vesivärvideks nim. kõiki värve, mille vedeldajaks on vesi. Nad võtavad enda alla suure gruppi ehitusvärve: · Lubivärv- koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist. Kasutatakse peamiselt välistöödel kivi-, krohvi- ja betoonpindade katmiseks. · Tsementvärv- koosneb tsemendist, pigmendist ja veest. Kasutatakse niiskemates kohtades kivi-, krohvi- ja betoonpindade katmiseks. · Silikaatvärv- koosneb vesiklaasist, mingist mineraalpulbrist ja pigmendist. Kasutatakse peamiselt puidu tulekaitse värvina. · Emulsioonvärve- nim. ka lateksvärvideks või vesi- dispersioonvärvideks. Nad on tänapäeval üheks kõige enam kasutatavaks värvi liigiks. Kasutatakse kõige rohkem sisetöödel seinte lagede katmiseks. · Liimivärv- kujutab endast maalrikriidi ja tooniva pigmendi segu ca 10 %- lises maalriliimi lahuses. Kasutatakse lagede värvimisel
annaabi.ee 
