Stabilisaatorvarda jäikus Ees 25 N/mm Taga 15 N/mm Stabilisaatorvarda ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.486 Kaalujaotus Ees 55.56% Vedru jäikus rattast Taga 44.44% Ees 82.28894 Taga 49.11782 Vertikaalkoormused Vasak Parem Sum Ees 400 400 800 kg Vedrustatud massi omavõnke Ees 2.36 Taga 320 320 640 kg Taga 2.07 Vedrustamata mass Stabilisaatorvarda jäikus ratt Vasak Parem Ees 24.4036
· Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Vundamendid Hoone maa-alused konstruktsioonid, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon
täidetakse tsemendipiima või vedela tsementmördiga või vesiklaasi vesilahusega. Termiline töötlemine kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab mõned pinnased (savipinnased) tugevamaks. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 9 3. Vundamendid Vundamendiks nimetatakse hoonete maa aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi
...............3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON....................................... 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE.................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................ 10 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju
.3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest.
katuseterrassid, ühendusteed) D kauplused D1 väikekaupluste ruumid D2 kaubamajade ruumid E ruumid, kus on võimalik suurte kauba- või materjalikoguste kuhjumine (laopinnad, arhiivid, raamatuhoidlad) Garaazid ja muud liikluspinnad F kergetele sõidukitele (maxF 30 kN, istekohti max 8) 3 G keskmise kaaluga sõidukitele (F = 30...160 kN) Lao- ja tootmispinnad Laopindade vertikaalkoormused määratakse, lähtudes materjalide tihedusest, toodete kaalust ja maksimaalsest ladustamiskõrgusest. Koormus määratakse Maksimaalne reaalselt võimalik, arvestades selle kõige ebasoodsamat võimalikku asetust. Tootmispindade koormused koosnevad masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust. Tõste- ja transpordivahendite kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatuna, vaid tuleb käsitleda täpsemalt. Katused
¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED
Joonis 2.2. Näide geoloogiliste uuringute dokumenteerimisest: maakoore vertikaallõige ja geoloogilise situatsiooni kirjeldus 14 8. Vundamentidele esitatavad nõuded, vundamentide klassifikatsioon. Vundamendiks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas,
Mida väiksem on see suhe, seda ökonoomsem on tavaliselt projektlahend. 68. Milliseid funktsioone täidab vundament kui konstruktiivne element Vundament on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement (maa-alune kandekonstruktsioon), mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Vundament kannab ehitise kaalu üle pinnasele (Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaalkoormused, horsiontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuride koosmõju jms). 69. Milliseid funktsioone täidab katus kui konstruktiivne element Katus on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement, mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Katus katab hoonet, hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja. 70
annaabi.ee 
