(0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Süstoolne: kui veri pumbatakse aorti. (110-115 mmHg) Diastoolne: kui südamelihas lõtvub. (80-90 mmHg) Vereringed. Suur e. kehavereringe Väike e. kopsuvereringe Algab vasakust vatsakesest, lõpeb Algab paremast vatsakesest, lõpeb paremas kojas. vasakus kojas. Annab kehasse ära toitained ja hapniku. Annab kopsudesse ära jääkained ja süsihappegaasi.
Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole Lootekest loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee Biogeneetiline reegel organismi individuaalse arengu alguses läbib liik oma ajaloolise arengu järgud ehk ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid Otsene areng järglane sarnaneb ehituselt vanematega, nt linnud, imetajad, roomajad
aastat tagasi veeskasutasid... 11. Eukarüoodid on päristuumsed rakud, tekkisid endosümbioosi teel üks surem rakk hõlvas teisi, mis kaotasid iseseisva elu ja muutusid organellideks. 12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16
sek) Erinevalt teistest meetoditest tagab stretching lihaste venitusrefleksi hoidmise suhteliselt madalal tasemel, mistõttu vigastuste risk selle meetodi puhul on väga minimaalne. Soovitusi Enne venitusharjutust tehke eelsoojendus Harjutusi sooritada aeglases tempos Painduvusharjutusi teha iga päev Painduvusharjutusi tuleks teha painduvuse arendamiseks 20-60 min päevas Painduvusharjutuse lõppedes tehke vereringed kiirendavaid harjutusi, nt hüplemine Videod http://www.youtube.com/watch?v=JCg2UDQQPLI http://www.youtube.com/watch?v=CrRN2c1vBeM& http://www.youtube.com/watch?v=YXR7WAjePu4 http://www.youtube.com/watch? v=BSttp1fqObU&feature=relmfu Kasutatud kirjandus http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/f Harrastussportlase käsiraamat http://www.trickstutorials.com/content/flx3
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3
Kahepaiksetel toimub vere küllastumine hapnikuga ja süsihappegaasi eraldumine kehast mitte ainult kopsudes, vaid ka läbi naha. Vees hingavadki konnad ainult läbi naha. Kuid ka ainult nahahingamine ei suuda konna piisavalt hapnikuga varustada. 15. Millal võib konn ära uppuda? Siis, kui tal ei ole võimalik veest välja tulla või siis, kui vees ei ole piisavalt hapnikku. Väibasseinides hukkub palju konni, sest nad ei saa sealt välja. 16. Mitmeosaline on kahepaiksete süda ja millised vereringed neil on? Konnadel on kaks vereringet: keha- e. suur vereringe ja kopsu- e. väike vereringe. Süda on neil kolmekambriline, mis jaotab verd kopsu ja keha vahel. Konnade kehas voolab segaveri (hapnikurikas ja hapnikuvaene). 17. Nimetage 4 kahepaikse kohastumust eluks maismaal ja 2 kohastumust eluks vees. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 18
grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas. (Arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri) B. Väike – e. kopsuvereringe: Algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb (tavaliselt) nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas. (Arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri!). Üldiselt südamest:
skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone LOODE ANNAB: Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu, EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED NABANÖÖR Ühendab loodet platsentaga. Lootevesi- kaitseb põrutuste eest, kaitseb müra ja valjude helide eest, ühtlustab valgust ja temperatuuri. Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud,
3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid · seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid · närvide ja hormoonide toime järgi makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad arterid ja veenid) mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire verevool,; paksud seinad, milles on palju elastset sidekudet see aitab pulsilainet edasi lükata. Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude.
Hapniku ja CO2 transport verega. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Koehingamine(rakkudes toimuval kudede hingamisel kasutatakse hapnikku toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. AV lõppproduktina tekib vesi ja CO2) Miks on loote vere afiinsus kõrgem- Ema veres koosneb hemoglobiin 4 alaühikust. 2 alfa ja 2 beeta subühikut. Loote hemoglobiin koosneb küll 4 alaühikust, kuid 2 alfa ja 2 gamma oma. Raseduse ajal peab ema kandma lootele hapnikku ja CO2 eemaldama. Selleks on ema ja loote vereringed väga lähedases kontaktis platsentas. On oluline, et see süsteem kannaks hapnikku lootele ja eemaldaks CO2. Seda ei juhtuks, kui mõlemal oleksid samasugused hapniku kandjad. Miks on alveoolides vajalik surfanktant-Kui surfanktant puuduks, kukuksid alveoolid kokku. Milline on O2 transport Inimese 5l veres on 15ml hapnikku. Tänu hemoglobiinile on arteriaalses 1l veres 200ml hapnikku, millest 50ml jääb kudedesse. Hemoglobiini ja hapniku
P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolaratsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatakse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja suntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni, vere kiire transpordiga seotud ülesannet, täidavad aort, suured ja väiksed arterid ning väiksed ja suured veenid, kus vere voolamine on suhteliselt kiire
Inimesel ei pruugi psüühilise pinge seisundiga kaasneda füüsilist pingutust, kiirenduse saab vaid südametegevust reguleeriv süsteem, mis võib viia südameverevarustuse tõsiste häireteni(1). 3. SÜDAMETEGEVUSE REGULATSIOON. NORMAALSE VERERÕHU SÄILITAMINE Veresoonkonna talitus: Keharinges on mitu paraleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Nende vahel jaguneb südamest väljavoolav veri vastavalt Väike vereringe-100% kopsud, suur vereringe: 5 %- südamelihas ja pärgarterid; 14 % -aju, 15 % -lihased puhkeolekus, 28%-magu-sool, põrn, kõhunäääre, maks; 23% neerud; 15 % mud elundid. Puhkeolekus kulgeb neerudest 100 koegrammi kohta minutis läbi 400 ml verd, ajus sama näitaja korral 50 ml, südamelihases 85 ml, nahas 13 ml, skeletilihases 3 ml.
Närvisüsteem-piklikus ajus kardiovaskulaarne keskus Sümpaatilised kiud-stimuleeriv toime(kiirendab erutuse teket,löögimaht tõuseb) Adrenaliin,noradrenaliin Parasümpaatilised kiud-pärssiv toime(aeglustab erutuse teket,diastol pikeneb) Uitnärv, atsetüülkoliin 32. Vereringeosad ja nende ülesanded. Kehavereringes surutakse veri vasakust vatsakeset aorti, millest omakorda väljub rida suuri artereid, andes alguse üksikute elundite vereringetele (südame, aju, maksa, neerude jne. vereringed). Arterid jagunevad mitmeid kordi, sealjuures harude läbimõõt muutub järjest väiksemaks. Kõige väiksema läbimõõduga arteriaalseid veresooni nimetatakse arterioolideks, neist väljuvad omakorda kapillaarid, mille vahendusel toimuvad ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel. Kapillaarid ühinevad veenuliteks, need omakorda väikesteks veenideks, mis ühinedes moodustavad suuremaid veene. Kahe suure õõnesveeni kaudu jõuab veri tagasi südame paremasse kotta.
Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest (arter) madalama rõhuga piirkondadesse (veen). Rõhk väheneb voolutakistuse (sisehõõrdumise) tõttu. Voolutakistus sõltub veresoonte arvust, pikkusest, läbimõõdust, hargnemistest ja vere viskoossusest. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis, mille osadena eristaakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Südamest väljavoolav veri jaotub puhkeolekus ja füüsilise töö ajal erinevalt. Füüsilise töö ajal on südame minutimaht 25 l/min ehk 5korda suurem kui puhkeolekus. Kõige rohkem verd on lihastes. Puhkeoleku ajal on kõige rohkem verd seedeelundites, neerudes ja lihastes. Kõige kõrgem on rõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks
annaabi.ee 
