2. Rakutuuma membraanid: Ehitus: -kaks membraani -tuumavedelik – karüoplasma- sisaldab DNA’d -poor (ainete liikumine tuuma ja välja) -kromosoomide/DNA/pärilikkuse aine -tuumake (piirkond, kus kromosoomidelt toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus: -Juhib raku elutegevust Rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides (punastes verelibledes) -on kaotanud jagunemisvõime -uued moodustuvad vereloomeelundites Homoloogilised kromosoomid: inimese keharakkudes on 46 kromosoomi Sugukromosoomid: -inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi 23 + 23 Kromosoomi koostis: -kromosoom= 1DNA molekul + valgud (DNA molekul on kokkupakitud). -kromosoomid jaotatkse homoloogilistesse paaridesse, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määrvaid geene 3. Rakumembraan -transport -info retseptor – eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast / ühendab rakke omavahel Koostis: (lk 57 JOONIS) -valgud -fosfolipiidid
kaks membraani primaarne ja sekundaarne poorid, mille kaudu ained liiguvad tuuma sisemusse ja välja Tuuma sees paikneb plasma(karüoplasma) DNA, valgud, RNA ja madalamolekulaarseid aineid, samuti kromosoome(peenjate niitidena lahti keerdunud, ei näe palja silmaga enne rakujagunemist. Üks või mitu tuumakest intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tuuma puudumisel rakk hukkub Tuum puudub erütrotsüütides, neid moodustub juurde vereloomeelundites. Enamasti üks tuum, aga nt. kingloomal kaks tuuma, vöötlihasrakk on hulktuumne Ülesandeks reguleerida kõiki rakus toimuvaid protsesse Kromosoomid Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi, jagatakse mikroskoopilise sarnasuse alusel Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda
moodustumine; o rakutuuma kuju võib olla erinev; o rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse; o tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub (rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides (eelfaasis on tuum olemas), mistõttu on nad kaotanud jagunemisvõime ning uusi erütrotsüüte moodustub pidevalt juurde vereloomeelundites); o erütrotsüüdid on kaksiknõgusad: võtavad vähe ruumi ja on suure pindalaga; o munarakul on suur toidutagavara: esimene energia jagunemisteks on olemas; o enamasti on üks tuum, aga kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne; o sisaldab kromatiini kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid). · Kromosoomid: o kromosoomides paikneb raku pärilik info;
Kõhrkude - koosneb kondrotsüütidest, mis asuvad kõhreõõnsustes. Pole närve ega veresoone. Lootelised: · Mesenhüüm- lootel esinev kude, temast arenevad kõik tugikoe rakud, koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest · Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga: · Lümf · Veri o koosneb vereplasmast ja rakkudest o valminud vererakud ei ole jagunemisvõimelised o vere rakud tekivad vereloomeelundites Vereplasma: o vedel osa verest o Sisaldab vett, sooli, süsivesikud, rasvu ja valke. o Valkudest olulised: Albumiinid transportfunktsioon Globuliinid immunkehad Fibrinogeenid tagavad vere hüübimise o Vereplasmat, millest on eemaldatud fibrinogeenid, nim seerumiks. Vere rakud:
Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine, Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude o Veri- tekib vereloomeelundites Transpordib toitained, jääkaineid, hormoone, antikehasid, O2, CO2 o Retikulaarne sidekude- leidub luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, neerus, maksas, kopsudes Sisaldab retikulaarrakke (toodab retikulaarkiude) o Kohev sidekude- sisaldab palju põhiainet, milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud Leidub naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis
EPO kasutamine on füsioloogilisem, kui meessuguhormoonide kasutamine. EPO hädad: 1. Seavad sportlased erinevatesse tingimustesse. Vormelemente saab liiga palju Verelibled ehk vererakud ehk hemotsüüdid. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ning vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk kogu veres on suur, kuid samas on see konstantne, kuna vanad ja hävinenud rakud asendatakse vereloomeelundites uutega. Vererakkude kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Vereliblesid loendatakse mikroskoobi abil (veri lahjendatakse kindlas vahekorras ja erilises kambrisse viies, mis on kindla suurusega, loendatakse mikroskoobi all ära) või spetsiaalse elektronloenduri abil. Vereliblede arvu väljendatakse 1 liitri vere kohta. VALGELIBLED jagunevad alaliikideks, alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab terakesi e
4. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Rakujagunemise alguseks pakitakse nad nii kokku, et neid on võimalik karüoplasmast eristada. 5. Tuumas on üks või mitu tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. 6. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum puudub inimese küpsetes erütrotsüütides, mille tõttu on nad kaotanud jagunemisvõime ja neid moodustub juurde vereloomeelundites. 7. Enamasti on igas rakus tuum, mõnes ka mitu (nt kingloom, vöötlihasrakk) Kromosoomid rakkudes 1. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on 46 kromosoomi iga keharaku tuumas. 2. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks ja nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 3. Erand on sugukromosoomid need on erineva suurusega ja geenide sisalduselt pole nad homoloogilised. 4. Igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. 5
, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”. c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud, - arv ca 300 – 400 tuhat/cmm, diam. ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis. Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või otsitakse), - sagedamini kasutatavad on nn. “üldveri” koos “leukotsüütide valemiga”, kus määratakse just vererakkude hulka, eriti informatiivne on leukotsüütide eri liikide omavaheline suhe ja noorte rakkude esinemisprotsent.
Makrofaagide peamiseks ülesandeks on fagotsüteerimine (surnud rakkude eemaldamine koest), adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel paikneb suur ümar, hele tuum. Retikulaarkiudude võrgustik on rakkudega tihedalt seotud. Moodustab vereloomeelundites võrkja strooma, leidub laialdaselt mao, soolte limaskesta päriskihis, hambapulbis, neerudes. Amorfne põhiaine puudub, rakkudevahelisi ruume täidab vedelik. 3. Hüaliinse, elastse ja fibroosse kõhrkoe ehituse võrdlus Hüaliinne kõhrkude: Moodustab esmase e primordiaalse skeleti looteeas, aga ka liigeskõhred, roide- ja ninakõhred, kõri kilp- ja sõrmuskõhr, trahheaalrõngad, suuremate bronhide kõhreplaadid jne. Enamlevinud inimeses.
Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt konstantne, kuna vanad ja hävinud rakud asendatakse vereloomeelundites tekkinud uutega. Vererakkude arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud, nende keskmiseks elueaks on 120 päeva. Punaliblede üldpindala on kuni 3000 m2, mis loob soodsad tingimused gaasivahetuseks hapniku vastuvõtuks kopsudes ja äraandmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest
konstantne. Vereplasma puhversüsteemideks on vesinikkarbonaatpuhver (H2CO3/HCO3- suhtes 1/20), fosfaatpuhver (H2PO4-/HPO4/2- suhtes ¼) ja valkpuhver. Erütrotsüütides asuv hemoglobiin on oluliseks rakusiseseks puhvriks tänu suhteliseslt suurele histidiini sisaldusele. (1) Verelibled jagunevad erütrotsüütideks, leukotsüütideks ja trombotsüütideks ja nenede hulk on veressuur ja konstantne, kuna vavad ja hävinud rakus asendatakse vereloomeelundites uutega.Vere hüübimine on võimalik mitmete ensüümide kaasabil, mis aktiveerub 9 trommbotsüütidest pärit vasokonstriktoorsete ainete abil veresoonte ahenemisega ja plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine.(1) Vereloome punaliblede puhul-erütropoees toimub punases luuüdis toruluude otsas ja lamedates luudes; Seesmine factor e
keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3. Trombotsüüdid e vereliistakud ei ole tervikrakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga puutuvad kokku õhu, mõnede mürkide või veresoone sisekesta alla olevate kollageenkiududega, siis nad aktiveeruvad ja tekib vere hüübimine. Hemostaas katkise veresoone sulgumine. 3 staadiumit: 1. Veresoone spasm silelihased tõmbuvad kokku 2
3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda