Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine, mis tähendas transiitladustamist suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida transiidiladudes ilma ladustamise eest
samas konteineris Erinevad saatjad ja üks saaja ostja konsolideering (DSV buyers consolidation) Konossement vs mereveokiri (esimene on nn kaubaväärtpaber, st veoprotsessi käigus kaubeldav) Eriveod (vt loeng VIII) Näiteid kaupadest Metallkonstruktsioonid • Mahutid • Generaatorid • Moodulmajad • Tuulikud • Mitmesugused masinad, kraanad Näiteid veoviisidest ja vahenditest • Maismaatransport • Mere ja siseveetransport • Raudteetransport • Lennutransport Eriveo hinnapakkumise menetlus • Transpordiliigi valik • Transpordivahendite valik • Transpordikulude arvestamine • Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega • Tagasiside küsimine • Vajadusel uue soodsama / kiirema veoskeemi pakkumine • Tagasiside küsimine • VEOTELLIMUS!
Lennufirmadele on sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi ootamise aeg võib ulatuda nädalateni. Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk charter flight ) 5.2. Meretransport Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus, jääolud jms. Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja kinnitamise nõuded rangemad. 5.2.1. Merekaubaveo liigid
Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid
dokument) (minimaalne kiirus SMGS järgi tavaliselt kaubarongil 200 km/öp, marsruutrongil 300 km/öp) ja E-KS (kohaliku raudteeveo elektrooniline saatekiri) 4. Eriveod (vt loeng VII) Näiteid kaupadest Eesti eksport-, import- ja transiitkaubad: - metallkonstruktsioonid - mahutid - generaatorid - moodulamajad - tuulikud - mitmesugused masinad, kraanad Näiteid veoviisidest ja -vahenditest - maismaatransport (mitmiktelghaagis) - mere- ja siseveetransport (erilaev, pargas, sisevee liikurpraam) - raudteetransport (universaalne platvormvagun) - lennutransport (laiakereline kaubalennuk, Eriveo hinnapakkumise menetlus Hinnapäring - Lähteandmed (laadimiskoht, mahalaadimiskoht, kauba andmed (kogus, pikkus x laius x kõrgus, kaal, joonis või foto), veo aeg, erisused
lennuliinide võrk, mistõttu lennuvedu on piisavalt lähedal igale vastuvõtjale. - Kauba käsitsemine on lennuväljadel kiirem teiste veoviisidega võrreldes kauba saatmine nõuab vähe vaeva, kuna enamus lennukompaniidest kuulub IATA loodud süsteemi. - See tähendab ühtseid mängureegleid lennukompaniist sõltumata ka siis, kui vedu toimub järjestikku mitme eri kompanii vahendusel. - Informatsiooni saamine veo ajal on hästi korraldatud - veo turvalisus, mis ilmneb muudest veoviisidest odavamas kindlustuses. - Kokkuhoid pakkimises, kuna paljusid kaupu võib saata müügipakendis PUUDUSED - kõrge hind -kauba omadused, millele IATA või lennundusametnikud on seadnud piiranguid. Nendeks omadusteks on kauba ohtlikkus või kahjulikkus lasti, lennuki või reisijate seisukohalt, nagu tuleohtlikud, söövitavad ja lehkavad kaubad. -Konteineri kaal ja mõõtmed, millele võib piire seada kasutatav lennuk
masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiidiladudes ilma ladustamise eest
soodustab kergete kaupade vedu.. Asjaajamist lihtsustavad standarditud ( IATA) reeglid lennukompaniidest sõltumata. Lennutranspordil on madalad püsikulud, kõrgemad kui autotranspordil, kuid madalamad kui teistel liikidel. Lennutranspordi muutuvkulud on kõrged tööjõu ja kütuse kulude tõttu. VEETRANSPORT Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus, jääolud jms. Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja kinnitamise nõuded rangemad. Meretranspordi liigid : Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide, sõidupiirkonna jms järgi
Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokaugused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. Analoogiliselt siseveetranspordiga erineb raudteetransport muudest veoviisidest eelkõige piiratud ligipääsu tõttu. Üldjuhul katab maanteede võrk riikide territooriume palju paremini kui raudteevõrk. Maanteetranspordivahenditel on ligipääs peaaegu kõikjale, kuhu on rajatud raudtee. 4 Raudteetransport 55
annaabi.ee 
