..............9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur
sõiduki puhul. 1. MOOTORI ANDMED Mootori andmed(töömaht, võimsus, kütus, pöördemoment, väline kiiruskarakteristika graafiliselt). Sele 1. Mootori andmed [3] Väline kiiruskarakterisitka on välja toodud graafikul(Sele 2). Sele 2. Graafik [3] 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM Jõuülekande ülesanded on[1, p. 364]: Mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse ülekandmine veoratastele. Mootori pöördemomendi suurendamine veoratastel. Mootori pöörlemissageduse vähendamine veoratastel Sele 3. Jõuülekande skeem [4] 1. Mootor 2. Sidur 3. Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]:
edasi anda läbi mitme planetaarülekande ja samas ka seda, et mingi hammasratas võib mõne ülekande puhul olla kinni pidurdatud, 7. Astmeline differentsiaal ???? Diferentsiaal(skeem) Diferentsiaal võimaldab parema ja vasaku veoratta veeremist erinevate kiirustega nii liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust
tagab suure pidurdustõhususe ja mootorkäitusega tagumise 1000 Nm jõuvõtuvõlliga. Kõik mootorivariandid pakuvad suurt pöördemomenti mootori laias pööretevahemikus. See tagab suurepärase veojõu ja juhitavuse. D16E on väikese kütusekuluga ning vastab Euro 4 nõuetele. Tagasild on jõuülekande viimane lüli ja selle ülesandeks on kanda võimsus võimalikult väikeste kadudega üle teepinnale. See peab tõhusalt kandma energia D16E mootorist veoki veoratastele ja Volvo pakub arvukalt valikuvõimalusi sõltuvalt transpordivajadusest ja autorongi kogukaalust. Kõigi nende valikuvõimaluste ühisosaks on töökindlus ja väike energiakadu. Väiksema kogukaaluga autorongi jaoks on saadaval üheastmelised tagasillad, suurema kogukaalu jaoks aga rummureduktoriga tagasillad. Pingutusi ei ole kokku hoitud, et teha FH16 juhiruum esmaklassiliseks töökohaks maanteel
pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt:
Katalüüsmuundurit võib kahjustada etüülbensiini kasutamine ja mootori halb käivitumine. Mootori ülekoormamise tagajärjel võib tekkida tugev detonatsioon, esineda löökkoormusi jõuülekandes ja väheneda veojõud. Näiteks käsilülituskäigukastiga mootori ülekoormamist põhjustab sõitmine väikese kiirusega (30-40km/h), kui sisse on lülitatud kõrgem ülekanne (4.või 5. käik). Jõuülekanne- edastab mootori pöördemomendi veoratastele. Siduri- ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest, mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine ja manööverdamisel auto liikumiskiiruse reguleerimine. Libiseva siduri puhul mootori pöörlemissageduse tõustes sõidukiirus väheneb. Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast
vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt
kinnitamisel. Küünla materjalid peavad vastu pidama pidevale termilisele sokile ja agressiivsetele põlemisgaasidele. Peavad omama head soojusjuhtivust. Isolaatori alumise osa temperatuur peaks olema vähemalt isepuhastumistemperatuur 500-900 kraadi. Mootorile tuleb valida sobiv küünal, sobiva soojuse absorbeerimisvõimega. Viimast iseloomustab küünla hõõgarv. 65. Pöördemomendi ülekanne ratastele Jõuülekanne edastab väntvõlli pöördemomendi veoratastele ja võimaldab seda muuta. Jõuülekandesse kuuluvad sidur, käigukast, kardaanülekanne, peaülekanne, diferentsiaal ja rattavõllid. 66. Hüdrosiduri tööprintsiip Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga,
· Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem.
3 n molekulide kontsentratsioon. Seda võrrandit nimetataksegi gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. 13. Soojusmasin Üks lihtsamaid keemilise kütuse arvel töötavaid masinaid on sisepõlemismootor. Kütuse põlemisel auto sisepõlemismootori silindris õhk kuumeneb ja õhu rõhk kasvab. Suure rõhu mõjul hakkab kolb kulgevalt liikuma. Kolvi kulgliikumine muundatakse väntvõlli abil pöörlemiseks, mis kantakse hammasrataste ja võllide abil üle auto veoratastele. Seega muundub kütuse põlemisel vabanenud energia kuumade gaaside siseenergiaks ja see omakorda auto kulgliikumise mehaaniliseks energiaks. Nii muundub energia ka auru- ja gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt soojusmasinates. 35 14. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A' ja soojendilt saadud
Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini kokku surutud ja blokeerumine suurem. Traktori pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. 35. Diferentsiaali lukustamine, suurhõõrdediferentsiaalid (hõõrdketastega, nukk- ja tigudiferentsiaal). 36. Lõppülekanded (rattareduktorid). (1) lk. 305. Suurendavad traktori peaülekandelt veoratastele kantavat pöördemomenti. Suure kandevõimega autodel täidab samasugust ülesannet kahekordse jaotatud peaülekande teine hammasrataspaar. Roomiktraktorite lõppülekanded paiknevad tagapool pööramismehhanismi või peaülekannet, ratastraktoritel aga tagapool diferentsiaali. Lõppülekanne on alaliselt hambuvate silinderhammasratastega reduktor. Hammasratas võllide teljed võivad olla liikumatud ja liikuvad (planetaarülekannetel). Planetaarlõppüle
annaabi.ee 
