äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ; 2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda. (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. Kombineeritud vedu Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri.
Autode arvu valikul on arvestatud sellega, et masinad ei seisaks ega oleks ülekoormatud. Veel on vaja kahte meistrit, kes märgiks killustiku kõrgusi ja abistaks masinaid. Killustiku kõrguste mahamärkimiseks on vaja reepereid, lasernivelliiri, värvi ja puust toikaid. 7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS Vedu teostatakse reaalses elus tonnkilomeeter veona. Korrutame kogumahu (7980m3) 1,7ga (mahu koefitsendiga), saame killustiku vajaduse tonnides. Tulemusele korrutame veokauguse (12km) ja veo koefitsendi (0,75), saame materjali veo hinna karjäärist. Saadud tulemusele liidame kogumaterjali hinna(68kr/tonn). Saame materjali ja veo hinna. 9120 x 1,7 x 12 x 0,75 + 9120 x 1,7 x 68 = 1193808kr (76298,24 ) Nüüd arvutame masinate ja tööjõu maksumuse, selleks jagame materjali mahu (7980m3) buldooseri päevatootlikusega (400m3)
sellega, et masinad ei seisaks ega oleks ülekoormatud. Veel on vaja kahte meistrit, kes märgiks killustiku kõrgusi ja abistaks masinaid. Killustiku kõrguste mahamärkimiseks on vaja reepereid, lasernivelliiri, värvi ja puust toikaid. 7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS Vedu teostatakse reaalses elus tonnkilomeeter veona. Korrutame kogumahu (7980m3) 1,7ga (mahu koefitsendiga), saame killustiku vajaduse tonnides. Tulemusele korrutame veokauguse (12km) ja veo koefitsendi (0,75), saame materjali veo hinna karjäärist. Saadud tulemusele liidame kogumaterjali hinna(68kr/tonn). Saame materjali ja veo hinna. 9120 x 1,7 x 12 x 0,75 + 9120 x 1,7 x 68 = 1193808kr (76298,24 ) Nüüd arvutame masinate ja tööjõu maksumuse, selleks jagame materjali mahu (7980m3) buldooseri päevatootlikusega (400m3)
peale- ja maha laadida. Autopargis praegu 4 autot 10 Asso-Trans teatas, et sisevedude spetsialist viibib praegu puhkusel ja kui tuleb siis vastab. Ehitusveod vastas 2. Päeval pakkumise tegemisega, mis on Lisa 1 Tõsteveod juhataja helistas, et ütles et ei julge püsivat teenust pakkuda, kuna meestega pidevalt probleemid. Hinnaks pakkus ühekordse veona umbes 15 kr pikematel vedudel. Kuluarvestuse võrreldavuse saavutamiseks olgu eelduseks et kõik kasutatud kilet transportivad autod on keskmiselt toorainelattu jõudes koormatud 2/3 ulatuses ehk 23,3 m3 ehk kasutatud kile praktiliste mõõtmiste kaudu kaalub 1 m3 keskmiselt kokkusurutuna 150- 170 kg. Kooma kaaluks teeb see aritmeetiliselt 3,73 tonni. Arvestame, et nädalase tootmistsükli jooksul tehakse tooraine hankimiseks ja
arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ; 2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda. (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] 4. peatükk KOMBINEERITUD VEDU §11. Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp- punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri.
· kindlustuskulud on väiksemad võrreldes konteinerita veoga; · multimodaalsel veol kasutatakse veoahelas ühte saatedokumenti, mistõttu dokumentide käsitlemine on suhteliselt lihtne; · saatja võib kauba konteinerisse laadida oma soovi kohaselt; · standardiseerimine teeb võimalikuks konteinerite paindliku laadimise ühelt veovahendilt teisele. See on loonud ühendatud veona marsruudi valikuks uusi võimalusi; · konteinereid valmistatakse paljudes modifikatsioonides, mistõttu saab neid kasutada paljude erinevate toodete veol; · konteinerit on võimalik kasutada ajutise laona. Konteinerite kasutamise puudused: · konteinerit on suhteliselt kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks; · saatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika ( siirdetõstukid jms. seadmed);
tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi. Olulisematest kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga)
niiskuse jms eest Kauba varastamine lukustatud konteinerist pole lihtne Kindlustusega seotud kulud on suhteliselt väikesed võrreldes teiste veoviisidega. Veoga kaasneb väiksem bürokraatia Saatja võib ise kauba konteinerisse laadida oma tahtmise järgi Konteinerite standardiseerimine teeb võimalikuks nende paindliku ümberlaadimise teise liiklusvahendisse, millega on kaasnenud uusi võimalusi marsruudi valikuks ühendatud veona intermodaalsetes ahelates Konteinereid on palju erinevaid mudeleid, mistõttu on nad kasutatavad paljude erinevate toodete transpordiks olenevalt veose füüsikaliskeemilistest omadustest. Vajadusel saab konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinervedude probleemid Konteinerite kasutamine on suhteliselt kallis see annab tunda just odavate kaupade transportimisel Tehnilisi probleeme tuleb juurde nii konteineri saatjal kui vastuvõtjal peab olema konteineri
keda ei tasustata tükipalga põhimõttel (juhataja, raamatupidaja, sekretär). Ka siin ei tohi unustada lisanduvaid makse. Rendikulud – kõik hooned ja seadmed, mida kavatsetakse rentida, tuleb arvesse võtta püsikuludena. Remondi ja hoolduskulud - järgivad sama põhimõtet - olgu tegemist hoonete või seadmetega. Kontorikulud – kõik büroos tekkivad kulud on üldjuhul püsikulud (paber, postikulu, tahm). Transpordikulud – üldjuhul püsikulud, kuid kaupade veona on võimalik teatud juhtudel lugeda see muutuvkuluks (nt kullerteenus maksab kindla summa). Transporditeenust osutavatel ettevõtetel võib suur hulk transpordiga seonduvaid kulusid olla samuti muutuvkulud. Reklaam – kiputase pidama muutuvkuludeks, sest reklaam suurendab müügikoguseid. Kuna reklaam ei suuda tagada konkreetses mahus müügitulu, siis loetakse pigem püsikulude hulka. Muud kulud – väiksed, harvaesinevat tüüpi kulutused on enamjaolt püsikulu tüüpi. Finantskulud –
ATP kokkulepe (Agreement on the International Carriage of Perishable Foodstuffs and on the Special Equipment to be Used for Such Carriage) kokkulepet kohaldatakse veole, mida teostatakse tasu eest või oma kulul ainult raudteed või maanteed mööda või kombineeritud veona, kui: • tegemist on sügavkülmutatud, külmutatud või jahutatud toiduainete veoga • veose või seda sisaldava veoki raudtee- või autotranspordivahendile pealelaadimine ja maha- laadimine toimub erinevates riikides eeldusel, et veos laaditakse maha lepinguga ühinenud Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
