ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni
Hea kütina hoolitses noorloomade eest.Oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.Mitmes loos esineb Artemis aga ka metsiku kättemaksjana. 8. Aphrodite (Venus). Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja, naeru armastav jumalanna kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas
merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) 11 Hermes oli Zeusi ja Maia poeg
merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg
merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg
Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta on Zeusi ja Dione tütar, nagu ,,Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust, ja tema nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kõige sagedamini kujutasid teda poeedid sellisena. Kuid Aphroditel oli ka teine külg: malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab
Temale oli pühendatud näiteks rooma kalendri algselt esimene kuu – märts. Marsi preestrid tegid kilpi kandes iga aasta märtsis ringkäiku läbi linna, samuti ohverdati talle hobuste võidusõidul „oktoobrihobust“ jms . Väljaspool linnamüüre asuval Marsi väljal oli jumala altar – seal kogunes sõjavägi ja korraldati õppuseid ,iga viie aasta järel toodi seal lunastusohver (lustrum). Kuna Mars samastati Aresega ,viidi ta ka rooma mütoloogias seosesse armastusjumalanna Venusega (ehk kreeka Aphrodite). Tema pühad loomad olid rähn ja hunt (seoses rooma linna tekkimise legendiga, ta oli Romuluse ja Remuse isa). Kokkuvõtteks Vana-Kreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum – kiuslik, pidevatest lüüasaamistest morjendatud ja igale uue väljakutsele vastu jooksev.
"Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse tähendusega "vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephasitos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi oli tema lind- mõnikord ka varblane ja
vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse tähendusega "vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephasitos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi oli tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema
kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar. Hiljem jutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust ja tema nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Merest sündimine olevat leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale. Teda kutsutakse ka nende saarte nimedega nii tihti kui ta päris nimega. Poeedid on Aphroditet kirjutanud sellisena, et Venusega kaasnes ilu. Tänu temale tikiti maapind imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust. Ilma Aphriditeta polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kuna enamjaolt jutustati ikkagi kangelas lahingutest jäi Aphrodite kõrvale. Teda polnud vaja karta. Seega varasematel aegadel iseloomustatakse teda kurja ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Paljude müütide on Aphrodite abikaasa Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatöö jumal.
hoiavad. Müüdi järgi on Odinil vaid üks silm, teise silma ta vahetas Mimir-ist, Tarkuse Kaevust, lonksu tarkuse vastu. Kaev ise asus Maailmapuu Yggdrasil-i juurte all. Silm võimaldas Mimir-il näha kaugete maade taha, samas andis ka Odinile võime alati näha ette mis tuleb.(6) Odin oli abielus jumalanna Frigg-iga (abielu ja kodu jumalanna), Ascardi kuninganna, Balduri ema, kuna norralased võrdsustasid Frigg-i Venusega siis laenasid nad reede, Venus-e päeva jumalanna nime järgi Friggdag-ks (e. Friday). Mõningate allikate järgi teatakse Frigg-i Odini tütrena, mõningad müüdid aga jutustavad temast kui Odini naisest. Odinil oli kaks venda Ve ja Vili (mõlemaid seostatakse maailma ümberkujundamisega). Odini isa Bor oli müüdi järgi Buri, jääkamaka poeg.(3) 3.2 Loki Jumalate kloun. Tuntakse veel nimede Loder, Loke, Lokkju, Lopter, Lopti all.(3) Loki oli salakaval kelm, rumal ja pahatahtlik
keskel on täpp. Hõbeda sümboliks on tuhandeid aastaid olnud kuusirp (mitte täiskuu), sest hõbedat peeti kuujumalanna metalliks. Niisugust sümboolikat tunti juba muistses Assüürias ja Hiinas. Rauda kui relvametalli on alati seostatud roomlaste sõjajumala Marsiga. Laialivalguvad elavhõbedatilgad meenutavad väledat ja vilgast Zeusi käskjalga Mercuriust, seega planeeti Merkuur. Vaske seostati ilu- ja armastusjumalanna Venusega, seega planeediga Venus. Tuli märkis Suures Toimingus kahtlemata puhastustuld. Kurikuulus mitteväärismetallide kullaks muutumise protseduur aga sümboliseeris täiuslikkuse taotlust. Nii nagu inimeseks muutunud jumal õilis Kristus olevat võtnud inimeste patud enda peale ja ohvriks tuues nad lunastanud, surnust ülestõusmise ja taevaminekuga aga jälle jumalikkuse saavutanud. Nii kujutab roostetanud raud alkeemia tähenduse süsteemis end ohvriks
Alatasa vaesuses kannatada, et ühel päeval mitte vaene olla. Suurim rikkus on mitte kunagi puudust tunda. Õnnis ollakse siis, kui ollakse jagu saadud inimlikest kirgedest ja antud end täielikult vooruse meelevalda. Targad tahavad linnadest põgeneda maale. On hullumeelsus raisata väheseid päevi, mida me inimeste keskel veedame, nende vihkamisele ja hävitamisele. Armastus- Kui näed armastatut, siis mõistab inimene vaid maiseid asju. Jumalikest asjust mõtiskledes ära Venusega tegemist tee. P on raskemeelne, tusane. Kõikide hädade põhjuseks on väärarusaam. P arvab, et saatus on tema vastu karm olnud. Kui inimesed tajuksid kõrgemate kohtade viletsust, kohkuksid nad selle eest tagasi, mida on üritanud. Ka kõrgetel kohtadel olevatel isikutel on raske. Kõige parem on kesktee saavutada. Tarkuse peab alati vastu võtma, mida pakutakse. P-le ei meeldi linn, kus ta elab, roiskub jne. Linnade kaos tekitab ahastus.
annaabi.ee 
