ektoopilisest tahhükardiast, mida esineb vähe nii südamehaiguste korral kui ka tervetel inimestel. Kodade laperduse peamisteks põhjusteks on südame isheemiatõbi, reumaatiline südamekahjustus või kardiomüopaatia. Erinevalt kodade virvendusest, ei teki laperdus praktiliselt kunagi terve südamega isikuil. Kodade laperdus ei ole püsiv seisund - taastub kas siinusrütm või tekib kodade virvendus. VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA Ventrikulaarse tahhükardia elektrokardiograafiline diagnoos on küllaltki raske, sest sarnased muutused südametöös võivad esineda mitme teisegi tahhükardia vormi korral. Ventrikulaarse tahhükardia põhjuseks on kõige sagedamini südame isheemiatõbi, eriti äge müokardi infarkt, hüpertroofiline kardiomüopaatia, harvem teised südamehaigused. Ventrikulaarne tahhükardia tekib harva ilma tõsise südamehaiguseta. Ventrikulaarse
· V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetiline summa märgitakse skaalal · Isoelektriline meetod leida isoelektriline lülitus ET on risti selle lülitusega · Suurima aritmeetilise hälbega QRS-iga lülitus P-sakk · Kodade depolarisatsioon · II lülituses positiivne · Parema koja suurenemine
viiakse südame kõrgusele elektrood, mille abil püütakse hinnata südame reaktsioone stimulatsioonile). Ravivõimalused Kergete sümptomite puhul saab inimene ise proovida end aidata näiteks Valsalva manöövriga: istudes ülakeha veidi ettepoole kaldu tuleb köhida või püüda hinge kinni hoida. Supraventrikulaarse tahhükardia puhul on kasutusel kardioversioon või ka ravimid (verapamiil, adenosiin jt antiarütmikumid). Ventrikulaarse tahhükardia ravi on agressiivsem: kardioversioon, lidokaiin, soki ravi. Kui äge seisund on lahenenud, siis pikaajaliselt kasutatakse antiarütmikume, et korduvaid episoode püüda ära hoida. Kui on tegemist lisajuhteteega, on võimalus seda katkestada kirurgilise raviga. Prognoos Prognoos oleneb konkreetsest tahhükardia liigist ning alluvusest ravile. Supraventrikulaarsed rütmihäired on ohutumad ning tavaliselt ravile hästi alluvad. Ventrikulaarsete häiretega on oht
Näiteks lidokaiiniga manustamisel – kestab lidokaiini toime kauem f. Lokaalne hemostaas. Kapillaarse verejooksu peatamiseks: hamba eemaldamine, silmakirurgia jm. g. Vasopressoorne toime. Vererõhu säilitamiseks kirurgiliste protseduuride käigus, anafülaktilise shoki korral. 12. Sümpatomimeetikumide toksilisus? a. Üledoseerimisel põhjustavad A ja NA arteriaalse rõhu ohtiku tõusu, samuti südame rütmihäired kuni ventrikulaarse fibrillatsioonini. b. Hirm, ärevus (mõjutatud on aju, vereringe, ainevahetus). c. Vastavalt ilmnenud tunnustele saab neid leevendada α või β blokaatoritega. d. Hüpertüreoidism, ravi türoidhormoonidega, halogeenitud süsivesinikke sisaldavad anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad patsiendil eelsoodumuse katehoolamiinide toksilisuse ilmnemiseks. 13. Mittekatehoolamiinid? Efedriin
6 · Mittemedikamentoosne ravialternatiiv (implanteeritav kardioverter/defibrilaator = IKD, kateeterablatsioon, rütmikirurgia) · Beetablokaatorid (Herold 1999, Mäkijärvi jt 2010). 7 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) Ventrikulaarne e vatsakeste tahhükardia on rütmihäire, mida iseloomustab vähemalt kolm järjestikust ventrikulaarse lähtega kompleksi. Ektoopiline kolle on allpool AV-sõlme vatsakese seinas. VT võib püsida lühiajalise või ka pikaajalise hoona. Kui VT kestab vähemalt poole patsiendi jälgimisperioodist, on tegemist mittepüsiva vatsakeste tahhükardiaga. Kui kestus on vähemalt 30 sekundit, on tegemist püsiva vatsakeste tahhükardiaga, mis võib tekitada peapööritust ja minestust. VT pikaajalise hoo kliiniliseks iseärasuseks on kalduvus kordumisele ja üleminekule
Varajase järeldepolarisatsiooni poolt aktiveeritud aktsioonipotentsiaal võib muutuda iseennast süvendavaks ning viia korduvate järeldepolarisatsioonideni tekkeni, mis omakorda suurendavad aktsioonipotentsiaalide sagedust. EKG-s võivad tekkinud uued aktsioonipotentsiaalid näida ektoopiliste löökidena. Kliiniliselt võib varjane järeldepolarisatsiooni olla polümorfse ventrikulaarse tahükardia ehk torsades de pointes- sündroomi tekke põhjuseks. Torsades de pointes sündroomi korral võib patsiendil esineda peapööritust ja ka minestamist ning see sündroom võib viia äkksurmani, kui arütmia muutub vatsakeste fibrillatsiooniks. 2.1.3.2. Hiline järeldepolarisatsioon Hilinenud järeldepolarisatsioon võib esineda kohe peale repolarisatsiooni lõpu ning esineb enamasti kõrgete Ca+ kontsentratsioonide korral. Arvatakse, et Ca+ akumulatsiooni raku sees
hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga! Lidokaiin – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses situatsioonides Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos 0,5-0,75 mg/kg i/v 3- 5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või 200-300mg 1 tunni jooksul) Magneesium 250mg/ml – refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5% glükoosis i/v 1-2 5
mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus. EKG-s eristatakse atriaalosa ning ventrikulaarosa. Atriaalosa langeb P-lainega, mis väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõigu ajal on kojad tervikuna haaratud erutusest. Ventrikulaarosa ulatub Q algusest kuni T lõpuni. QRS kompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese, T-laine ventrikulaarse erutusprotsessi vaibumist. Nende vahele jääb ST- lõik, mis analoogiliselt PQ-lõigule kodades näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Mõnikord võib T- laine järel näha ka U lainet, mis tõenäoliselt väljendab erutuse vaibumist erutusjuhtesüsteemi lõppharudes. Intervalli nimetusega tähistatakse sakki koos sellele järgneva segmendiga (näit. PQ-intervall P-algusest kuni Q-alguseni). Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust:
neuronid moodustavad kortikaalplaadi väikeaju histogenees - neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale, kus moodustavad granulaarkihi; ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, gliia rakud seljaaju histogenees - tekib neuraaltorust, kus eristub valge- ja hallaine Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon - neuronid liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon - neuronid liiguvad mööda ventrikulaarset pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) neuraalne kude areneb sellest, mis on kaitstud epidermaalse induktsiooni eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht Basaalkiht - sisemine pinnaektodermi kiht
tekivad omakorda BP või neuronid BP võivad jaguneda korra sümmeetriliselt (neurogeenne jagunemine) – 2 neuronit BP võivad läbida mõned korrad sümmeetrilisi jagunemisi ennem neurogeenset jagunemist 68. Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi glutamaat-ergilised projektsioonneuronid) liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi GABA-ergilised interneuronid) liiguvad mööda trajektoore, mis on paralleelsed ventrikulaarse pinnaga ja täisnurga all radiaalse gliiaga Kui neurogenees on lõpetatud, siis RG rakud lülituvad ümber gliogeneesile : oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid ja ependüümi rakud Defektid: Häired neuronite tekkimisel, migratsioonis ja korrektsel paigutumisel oma
5% glükoosiga ja raske südamepuudulikkuse kiiresti süstides. korral. Ventrikulaarse fibrillatsiooni püsimisel võib kasutada lisaannust 150 mg (või 2,5 mg/kg kehakaalu kohta)