• Betooniklass C40/45 • Hoones on 8 lifti Hoonesisene sild Terasferm dekoratiivpaneelid Ventilatsioon ja Küte • Hoonel on 5 ventilatsioonikambrit • Kasutatakse rootorsoojusvaheteid • Kasutegur 89-90% • Tootja: Fläktwood (SWE) • Miinuseks: saastunud õhu taasringlusesse minek • Küte saadakse linna trassilt • Sooja ja külma trass on koos, eraldi on kompressorjaam • Ventilatisoonikambrid tulekindlad • Hoones põrandaküte Ventilatsioonitorud Rootorsoojusvaheti ulekindluse tagamine vent. kambris kütteseadmed Põrandakütte paigaldus Siseviimistlus • Enamjaolt kipsseinad • Betoontrepid kohapeal valatud • AAA klass • Siledad betoonpõrandad • Laoruumid laotud Aeroc kivist(hoiab niiskust ja soojust) • Üks laoruum klaaslaega • Hoone sektsioonide vahel klaasseinad/uksed • Laed kaetakse metallrestidega
9 3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 3.1. Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus Elamusse on ette nähtud mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon, mis tagab ruumide õhuvahetuse. Sissepuhe on 5 toas, väljatõmme 4 toas. Ventilatsiooniseade asukoht on näidatud graafilise osa plaanil. Sinisega on märgitud sissepuhe, punasega väljatõmme. Õhuliikumine märgitud ventilatsiooni lahendusskeemil. Ventilatsioonitorud mõeldud lae taha. 3.2. Ventilatsiooniseade kirjeldus koos tootlikkuse reguleerimise kirjeldusega Ventilatsiooniseadmeks on valitud ETS NORDi poolt pakutav ILOX 77, mis paigaldatakse lae alla spetsiaalse kiirkinnitusraami abil. Ventilatsioonitorustiku ühendused asuvad seadme peal. Toote õhuvahetus on kuni 85 l/s, müratase 30 dB(A). Reguleerida saab seadet köögikubult või eraldi kiirusregulaatorilt. Kasutatavad õhufiltrid on klassist F7. Seade on varustatud
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.2. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", 5- vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kerged poomid. Joon. 7.3.3. Kerge losspoom. 1- poom, 2-mast, 3- poomikanna alustugi, 4-
Seega on alarõhk meetosile vastupidine toiming. Meetodi eeliseks on soe põrand. Ülerõhu tekitamine keldripõranda all võib põhjustada radooni tungimist ruumidesse põranda ebatiheduste kaudu, kuid tiheda põranda all oleva ruumi korraliku ventileerimisega surutakse pinnaseõhu radoon hoonest välja. Seepärast annab kõnesolev meetod suhteliselt häid tulemusi. Vajalikke töid peavad tegema spetsiaalsed ehitusfirmad. Põrandaalused ventilatsioonitorud Majaalusest pinnasest radooni eemaldamise tõhusamaid mooduseid on põrandaaluse ventileerimine põranda all paiknevate ventilatsioonitorude kaudu. Põranda alla poorsesse täitepinnase kihti paigutatakse ventilatsioonitorude süsteem, mis on ühendatud kas hoones või väljaspool hoonet paikneva püstikuga (vt joonis 10). Püstik varustatakse ventilaatoriga. Radoonikaev Radoonikaevu skeem on esitatud joonisel 11.
Alarõhk radooni kogumise süsteemi tekitatakse ventilaatoriga, mille peab paigaldama pööningule, õue hoone kõrvale või keldrisse. Ventilaator paigaldatakse torustiku lõppu, et torustikus oleks alarõhk. Alarõhu jaotamiseks hoonealuses pinnases võib kasutada kogumiskaevusid või perforeeritud kogumistorutikku. [11] 12 Üks kõige tõhusam ja enim kasutatud meetod pinnasest radooni eemaldamiseks on paigaldada põranda alla ventilatsioonitorud. Põranda ning radoonimembraani alla poorsesse pinnasesse paigaldatakse perforeeritud ventilatsioonitorude süsteem, mis ühendatakse kas hoones või väljaspool hoonet paikneva ventilaatoriga varustatud püstikuga. Eelistatud on hoonest väljaspool paiknevad passiivsed või ventilaatoriga varustatud väljavisketorud, et vähendada läbiviikude hulka radoonimembraanist. [11] Hoone põranda alla pinnasesse torustiku paigaldamisega tekitatakse pinnasesse alarõhk ja
Tuletõrje süsteemide paigaldus kompl 1 30 15,00 2 15,0 Kanalisatsioonitorude paigaldus jm 400 0,3 0,15 2 60,0 Küttetorude paigaldus jm 400 0,8 0,40 2 160,0 Küttekehade paigaldus m2 109,7 1,6 0,80 2 87,8 Ventilatsiooniseade kompl 1 150 75,00 2 75,0 Ventilatsioonitorud jm 400 0,4 0,20 2 80,0 Elektrikaablid jm 6500 0,3 0,05 6 325,0 VÄLISRAJATISED Äärekivide paigaldus jm 239 0,3 0,15 2 35,9 Asfalteerimine m3 76,3 2 0,25 8 19,1 Tänavavalgustite paigaldus tk 10 4,2 1,40 3 14,0
Maja on postide peale ehitatud, mis segas sisearhitekte ja tükeldas asjaolu, aga see pöörata enda kasuks ja pandi postid raafiliste võtetega tantsu lööma. Kuid kahjuks projekt jäi väiksemaks ja tuli nii mõnedki ideed kõrvale jätta. Väga keeruliseks ei saanud minna , kuna eelarvelised piirid olid raangelt ees. Polnud ka eesmärki väga suuri eksperimente teha. Mõned väikesed sisekujunduse ahhaa-efektid ikkagi on: muutuvate täppidega kontorivaheline sein, tekstiilist ventilatsioonitorud kohvikus, erinevate pindadega pingid fuajees või pallidest istmed veemaailma osas. Kaasaja näide eramu Korterelamud Supilinnas Arhitektid Kaido Kepp, Erik Mutso projekteerisid mitu hoonet Oa ja Meloni tänavale. Hooned valmisid 2011. aastal. Sinna projekteerimine oli küllaltki raske, kuna tuli ka läbirääkida kohalike elanikega. Tellijalt saadi ülesanne teha soodsa hinnaga korterelamud
ehitusjäätmete eemaldamine ja ruumide puhastamine. Jäätmete kohapealne sorteerimine vähendab jäätmetega reostatust ja levikut ehitusplatsi ümbruses. Joonis 3. Remondiaegsed ehitusprügi kondeinerid. Foto L. Padu Töö lõppfaasis on mustus eemaldatud nii nähtavatest kui silmale nähtamatutest kohtadest. Raskesti ligipääsetavad kohad on näiteks mööblitagused ja alused ning kaetud pindade tagused. Oluline on hea ruumiõhu saavutamine. Joonis 4. Ventilatsioonitorud. Foto L. Padu 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine Ehitusega seotud koristamist võib jagada kolmeks: 1. ehitusaegne koristus, eesmärgiks takistada pindade määrdumist ja kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2. ehitusjärgne koristus I etapp, mille eesmärgiks eemaldada pindadelt tolm, mis võib ventilatsiooni proovimisel sattuda ventilatsiooni kanalitesse 3. ehitusjärgne koristus II etapp, mille eesmärk on saavutada kliendi ootustele vastav puhtus
õhuga. Seega on alarõhk meetosile vastupidine toiming. Meetodi eeliseks on soe põrand. Ülerõhu tekitamine keldripõranda all võib põhjustada radooni tungimist ruumidesse põranda ebatiheduste kaudu, kuid tiheda põranda all oleva ruumi korraliku ventileerimisega surutakse pinnaseõhu radoon hoonest välja. Seepärast annab kõnesolev meetod suhteliselt häid tulemusi. Vajalikke töid peavad tegema spetsiaalsed ehitusfirmad. Põrandaalused ventilatsioonitorud Majaalusest pinnasest radooni eemaldamise tõhusamaid mooduseid on põrandaaluse ventileerimine põranda all paiknevate ventilatsioonitorude kaudu. Põranda alla poorsesse täitepinnase kihti paigutatakse ventilatsioonitorude süsteem, mis on ühendatud kas hoones või väljaspool hoonet paikneva püstikuga (vt joonis 10). Püstik varustatakse ventilaatoriga. Radoonikaev Radoonikaevu skeem on esitatud joonisel 11. Radoonikaevu kasutatakse radooni hoonealusest pinnasest
mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad.
konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A- mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad.
mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad.
annaabi.ee 
