Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit
Arteriosklerootilistes arterites on palju vähem räni kui tervetes arterites. Räni aitab säilitada veresoonte elastiinikiudude terviklikkust ja vähendab arterite seinte leket; see suurendab rakusisest tsementi ja elastiinikiu paksust; see säilitab ka kõrge hüdrolaasi taseme, ensüümi, mis suudab muuta kolesterooli estreid vabadeks kolesteroolideks. Lipiidide infiltratsioonid veresoonkonna süsteemi sees on pöördvõrdelised räni tasemetega. Inimestel nõrkade venoossete klappidega kipub veri kogunema raskusjõu mõjul alla; see põhjustab veenide ülekoormuse ja seinad hakkavad paisuma. Aja jooksul kaotab sein oma elastsuse, venib ning lõtvub. Klapi rike põhjustab lõpuks paisunud ja lookleva veeni, mida on nimetatud veenilaiendiks. Tänu oma heale biosaadavusele toimib orgaaniline räni tõhusalt veresoonkonna toonusele ja turgutab veresoonte toimimist. See annab veresoontele paindlikkuse ja mõjub seeläbi kaudselt vererõhule
1) hüpotaalamuse hüpofüsiotroopne (soodustav) ala. Seda ala ja hüpofüüsi eessagar ehk näärmehüpofüüs. Seal paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad eessagara näärmerakkude talitust. Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused: · liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja · statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket
ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras
kokku. Venoosses osas liigub veri olulisel määral edasi tänu lihastele, mille regulaarne töö surub veresooni kokku, aidates nii verd edasi pumbata. Käte ja jalgade pindmiselt kulgevad veenid sisenevad jäsemete liitekohtades kehasse, ühinevad teistest organitest suubuvate harudega ja koonduvad lõpuks üheks suureks õõnesveeniks, mis suunab kogu ringluses olnud vere uue ringi alustamiseks südamest tagasi paarispumpa. Südamele lähenedes suureneb venoossete veresoonte läbimõõt. Keha veenide summaarne valendik ületab tunduvalt arterite summaarse valendiku, kuid on kapillaaride koguvalendikust väiksem. Keha iga piirkond või elund saab tavaliselt verd mitmelt veresoonelt. Kõige suurema läbimõõduga soon on peaveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned, kollateraalid. Paljud arterid on omavahel ühenduses ühendavate veresoonte anastomooside varal. Anastomoosid on olemas ka veenide vahel. Verevoolu
Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele:
● Nend funktsioon: õrn ajuaine on hästi kaitstud ja toestatatud. ● Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadesks. Eristatakse 3 ajukesta: 1. Kõvakest DURA MATER - tihe sidekoeline leste, mis moodustab pea- ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti. - koljuõõnes liibub kõvakest koljuluuude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet - osaleb venoossete siinuste moodustumisel ➔ pea ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve! 14 2. Ämblikkest ARACHNOIDEA (keskmine) - õhuke, õrn sidekoeline leste, mida katab endoteel - seal on vähe veresooni ja närve, - ülal ja all väikesed ruumid ajuvedelikuga ➔ alumine osa laiem, seal ajuvedelik ringleb, kitsamas liikvorit vähem
verepais, valu ja põletik. Trombi tukikese ehk emboli vabanemisel võib tekkida kopsuarteri trombemboolia veresoone ummistus vere-ringega kohalekandunud embolist. (Tromboos mis see...:2015) Venossne trombembolism VTE on multifaktoriaalne haigus, mille esinemissagedus on 1-3 juhtu 1000 elaniku kohta aastas (Heit 2015: 464474). VTE hõlmab endas süvaveeni tromboosi (lühend SV), kopsuarteri trombembooliat (lühend KATE) ja aju venoossete siinuste tromboosi. (Gurbel, Tantry 2010: 569) Süvaveeni tromboosi (lühend SV) korral tekivad tekivad trombid tavaliselt sääre, reie või puusa piirkonna suvaveenides. Sumptomiteks on turse, valulikkus ja punetus. Jäse on teisega võrreldes kuumem, kõvem ja sageli ka jämedam. (vt joonis 3.) Ravita jäänud või halvasti ravitud SV põhjustab aastate pärast tromboosijärgset ehk posttrombootilist sundroomi, mis avaldub pusivate muutustena jäsemetes
EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras
annaabi.ee 
