1740. aastatel oli Eestis nait; räpina paberivabrik, põldsamaa peegli ja portselani tehas. Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud 1704 saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu Kastre lahingus, 24. kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni juulil (14. juulil) alistus piiramise järel TARTU. POLTAVA LAHING 1709
3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada. Selle mõjud vähenes kuritegevus, mõnes paigas kadus see sootuks. Tehti usinamalt tööd, oldi kõlbelisemad. Koos vennastekogudusega levis kirjaoskus. Samas hävitati vanad ehted, ohvripaigad, keelati ära peod, torupillimäng, kirevad riided, lõbustused. Eestlane oli tumedates riietes tõsine inimene. Masendav. 4. Milline oli Baltikumi valgustajate tegevus?
V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867), Martin Körberi eestvõttel. 2) Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernhuutlaste roll? V: Esimesed pillikoorid asutati 19. sajandi keskpaiku 1848 asutatud Torma pillikoor ja 1839 asutatud Väägvere pillikoor. Vennastekogudustes oli esimesi katsetusi laulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi lõpus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flöödid ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. 3) Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaajaloos? Too näiteid. V: David Otto Wirkhausi juhtimisel tõusis Väägvere pillikoor 19. sajandi 60. aastail juhtivaks orkestriks. Väägvere eeskujul loodi, eriti pärast esimeset üldlaulupidu, pillikoore kõikjal Eestis kokku üle saja
mõisates töökäteks oodati. 1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, pärast seda kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1740. aastatel oli Eestis vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG Alates Venemaa keisrinna Katariina II ajast, kes valitses Venemaa keisririiki aastail 1762– 1796, hakkas keisririigi keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Balti kubermangudes 1783. aastal, keskustega Tallinnas ja Riias
ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased vaid riigisakslased. Eesti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mil Johann Gottfried von Herdeni mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekogudustes oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni iseloomustanud vaid Setumaa laule, millel olid pikaaajalised kontaktid vene rahva- ja kirkumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineeris veel 18. sajandil torupill ja vanapärane kannel. 19. sajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled ja viiul (Vahtre 2000). Talumajandus 18. sajandi lõpus muutus olukord Euroopa turul põhjalikult. Olles alates 13. sajandist
MUUSIKAELUEESTIS19.SAJANDIL RAHVUSLIK ARKAMINE JA LAULUPEOD Lisaks laulukooridele hakati asutama nn pillikoore. Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil- MITMEHAAI
baltisaksa aadlikud vaatasid vähemalt palvemajades rahvuslikest ja seisusevahedest mööda ning väärtustasid hingehoidliku töö kaudu inimlikku lähedust. Niisugust vaimulikul osadusel 18 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 31. 19 Samas, 33. 20 Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu 2014, 122. 21 Voldemar Ilja. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal. Helsinki 1995, 41. 22 P. Neustupny, Hernhuutliku vennastekoguduse, 2. baseeruvat seisuste võrdsustamist oli vennastekogudustes kultiveeritud juba alates Zinzendorfi aegadest.23 Tänu eelpool mainitule õnnestus hernhuutlastel kirik ja jumalasõna rahvale lähemale tuua, kui muidu oli keeruline talupoegi jumalateenistustele meelitada, siis hernhuutlaste jutlustel ja palvetundides olid väga populaarsed ja rahvas osales neis meelsasti. Näiteks Saaremaal kujunesid Upa Jürgeni, tema naise Triinu ning kohaliku Tuulesalu Krõõda jutlused
1739.a. ilmus esimene eesti keeles piibeli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton-Thor Helle. 18.saj keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus e. vennastekoguduste liikumine. See on liikumine, mis propageeris sotsiaalset võrdlust ja ühtekuuluvus tunnet,mis levis talurahva hulgas kiiresti. Baltikumi tõid selle saksa rändkäsitöölised. Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks . 18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine. Populaarsust kogusid
eestlased juba ulatuslikumalt kristianiseerunud. XVII sajandi lõpul asus hulk humanistlik-ratsionalistlikult häälestatud pastoreid levitama talurahva seas teadmisi põllutööst ja tervishoiust, uurima kohalike põlisrahvaste keelt ja folkloori, mis tuli edasises perspektiivis kasuks just ilmaliku kultuuri arengule. Uue sajandi 20. aastaist hakkas luteri kirikus esiplaanile tõusma taas pietistlik suund ja edaspidi ortodoksne nn. konfessionalism. Vennastekogudustes sisendati talupoegadele ühtlasi iseteadvust ja veendumust, et nemad kui vagad vennad ja õed on äravalitud ja ,,ilmalastest" tunduvalt paremad. Kõigi allikate ning autorite järgi kuulusid kogudustesse eelkõige jõukamad talupojad ja vallafunktsionäärid, seega ,,talurahvaaristokraatia" esindajad. See oli tingitud sellest, et vagatsevad peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini
17.saj lõpus olid vanausulised Mustvee piirkonnas. 32 Tänu luteriusule hakkas levima kirjaoskus. 1561.-1583. aastal toimus Liivi sõda. Põhjasõjale järgnes vennastegoguduse liikumine 1729. herrnhuti vennad. See on esimene kristlik traditsioon, mis Eesti tollaseid põliseid elanikke puudutas, sest seal võisid lugejavendadeks saada eestlased ise. 1739. ilmus põhjaeesti keelne piibel. 1743. aastast piirati vennastekoguduse tegevust. Vennastekogudustes hakati palveraamatuid käsitsi ümber kirjutama kirjaoskus muutus väga tähtsaks. Eestis on kaks traditsiooni luteriusk ja õigeusk. Kuni 19.saj keskpaigani jäi õigeusk vähemuste traditsiooniks. 1845-1848. toimus usu-/kirikuvahetusliikumine Pärnumaal ja Lõuna-Eestis; 1883-1887.aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 Prohvet Maltsvet Vilde kirjutas tema
mõisnike vennastekogudustesse positiivselt suhtuma. Esialgu püüdsid mõisnikud hernhuutlust soodustada, siis aja jooksul talupoegade üldistes hoiakutes hakkasidtoimuma muutused. See, et talupojad said hakata kaasa rääkima koguduse asjades, tõstis talupoegade eneseteadvust, mis muuhulgas tähendas, et see ei jäänud ainult usulistesse asjadesse. Hakkasid tekkima ilmingud, mida mõisnikud tõlgendasid kehtiva korra rikkumisena, mõisnikud hakkasid vennastekogudustes nägema ohtu. Mõisnike survel 1743 Vene keskvõim keelustas vennastekoguduse. Selleks ajaks oli vennastekogudused muutunud massiliikumisteks. Kõige aktiivsem oli hernhuutlus Kagu-Eesti aladel, Urvastes. Ligikaudu 10 000 talupoega Eesti alal aktiivselt kaasa haaratud. Liikumise keelustamise järgselt vennasteliikumine levimine pidurdus, samas läks suuresti põranda alla. Mõnekümne aasta pärast hakkas see uuesti jõudu koguma, Katariina II andis vennastekogudustele uuesti loa tegutseda
annaabi.ee 
