alustati viljakasvatusega ja tegeleti keraamikaga. Matmispaigad asusid eluasemete juures või sees. Surnud sängitati kägarasendis, ripatsitega kaunistatud rõivastes. Lisaks pandi hauapanuseid. Venekirveste kultuuri ajal toimus rahva pikk kasv. Arvatakse, et sisserändajateks olid Indo- eurooplased. Kogukondade asemel elasid inimesed üksikperedena. Tegeleti viljakasvatusega(oder, nisu, kaer) ning ka karjakasvatusega. Lisaks tegeleti käsitööga ja nöörkeraamikaga. Hakati meisterdama venekirveid ehk paadikujulisi kirveid. Matmispaigad asusid eluasemetest eemal. Pronksiaeg Kuna Eesti alal puudusid pronksi toorained, siis vahetati seda nahkade ning teravilja vastu Skandinaavia maadest või Ida-Preisist. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha
kasvatada. 9. Too näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted, arvatavasti eluks teises ilmas. Mesoliitikumi inimesed uskusid arvatavasti ka kujukestel olevaid maagilisi omadusi mis pidid omanikku kaitsma ja hoidma. 10. Miks on nöörkeraamika kultuuri nimetatud ka venekirveste kultuuriks? Milline võis olla venekirveste funktsioon? Sest nöörkeraamika kultuuri ajal hakati venekirveid valmistama. Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11. Miks on hakatud viimasel ajal teooriat eesti rahva kujunemisest ümber hindama? Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada?
kandvate asulate kõrval leiduda hilise kammkeraamika küttkalurkorilaste külasid 3.4.Nöörkeraamika kultuuri matused Eestist on leitud paarkümmend nöörkeraamika kultuuri matusepaika, milles on olnud üle seitsmekümne haua. Matmispaigad asuvad tavaliselt asulast eemal kõrgemal künkal. Surnud maeti tavaliselt külili, kägaras ja pea alla asetatud käe või kätega. Ühes matusepaigas oli keskmiselt kuni viis hauda. Hauda pandi kaasa venekirveid, savinõusid ja muid töö- ning jahiriistu. Mõne matuse puhul oli näha, et surnu oli matmise ajal kinni seotud, ühel juhul kasetohtu pakitud. See võib viidata kartusele surnu tagasipöördumise ees. Usundis võib uue nähtusena oletada põllumajandusega seotud viljakusmaagia teket. luust naasklid Virumaalt Sope kalmest 3.4.Nöörkeraamika nõud Nöörkeraamika nõud olid esialgu peekrikujulised, S-kujulise ja õhukese seinaga, millel oli
Lisandub karjakasvatus (kariloomade luude leidmise järgi). Koriluse, kalapüügi ja küttimise tähtsus hakkas ajapikku vähenema. Kasutati taas maahaudasid, kuid inimene maeti külili ja looteasendis (kägaras). Käed võisid olla kinni seotud. Tehti vahet ka sellel, kummale küljele maeti. Naised maeti paremale küljele toetudes, mehed vasaku küljega vastu maad. Arvatakse, et matusetalituste muutuse põhjuseks on religioossne muutus. Haudadest on leitud ka venekirveid, mis on lihvitud ja millele on võimalik külge panna vars ilma sidumata. Nimi tuleneb kujust: näevad vene ehk paadi moodi välja. Kuna haudades on need uued ja kasutamata, arvatakse, et need olid religioosse tähendusega. EESTLASTE PÄRITOLU XX sajandi keskpaiga seisukoht XX sajandi lõpuks kujunenud seisukoht Kolm suurt rahvasterännet: Üks suur rahvasteränne:
Eestist on avastatud umbes 1800 lohukivi. Nöörkeraamika- on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.Nöörkeraamikat kasutati laialdaselt Kesk- ja Põhja-Euroopas 3. aastatuhandel enne meie ajaarvamist või , hilisel kiviajal. Tüüpilised nöörkeraamikaesemed on väikesed lameda põhja ja S-kujulise seinaprofiiliga anumad, aga esineb suuremaidki, isegi amforakujulisi nõusid. Nöörkeraamika on iseloomulik hõimudele, kes kasutasid silmaga kirveid, eriti venekirveid Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas. Varbola linnus- On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati. Kammkeraamika- mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked
kamm- kui ka nöörkeraamikat). 24 Nöörkeraamika kultuuri matustele on iseloomulikud laibamatused, enamasti kägaras asendis. Tavaliselt on matmiskohas koos üks-kaks surnut, harvem kuni viis, Sopes võib-olla kuni 10. Sageli on täheldatud, et naised lebavad vasakul küljel, mehed paremal (NB! õpikus viga!), käed asetatud näiteks pea alla. Sopes on maetud ka istuli asendis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne. Mõned tugevasti kägaras matused on maetud vist seotult või näiteks kotis. Arvatavasti on see põhjustatud hirmust surnu ees. Nöörkeraamika kultuuri naisematus Sopest 25 ETNOGENEES: UUS RAHVASTIK VÕI JÄRJEPIDEVUS VARASEMAST RAHVASTIKUST? Varasem teooria Varasema teooria kohaselt jõudsid soome-ugrilased siia koos kammkeraamikaga ca 4000 ema
Keraamiliste nõude väärtusest annavad aimu leiud, mis näitavad, et vahel on püütud vigasaanud esemeid parandada. Nöörkeraamika kultuur - Asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud: asulad nihkusid põllumaade juurde. Asustus nihkus veekogudest eemale, samas jäädes tihti siiski seotuks jõgedega. Eelkõige paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli tollaste meetoditega lihtsam harida. Tööriistadena hakati uuesti laialdaselt valmistama lihvitud venekirveid. Pildil venekirve otsad. Nöörkeraamika kultuuri nõud olid peekritaolised, sageli väljapoole laienevate servadega, mille valmistamise savi koostisesse oli segatud peent liiva ning põletus oli parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi oli kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esines nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament saadi, kui nöör mässiti enne põletamist märjast savist nõu ümber. Ornamendis võisid esineda ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud olid enamasti väikesed
üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav. Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas 16 ka mitme inimese matused ühes hauas. Tsehhis maa-aluseid kalmistud. Kalmeid kõikjal arvukalt. Panusteks tulekivilaastud; kivikirved, keraamika; talvad, vaskrõngad. Praegu peetakse venekirveid staatuse sümboliteks. Leitud ka miniatuurseid kirveid neil kirvestel oli rohkem kui vaid võimalik praktiline tähendus. Keraamikal nöörornament. Levinuim tüüp on S-tähe kujulise profiiliga. Ornament: nöörivajutised ja sissekriibitud triibud e kuuseoksamotiiv. Kui on nöörijäljed, siis need kaelaosal, harva külgedel. Kuuseoksamotiiv vaid võrikul. Mõnikord nõuded lohukesed. Kaelaosa sageli välja venitatud.
puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad, et elati ikka püstkodades). 1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür. Üks Tallinna lähedalt Irust.
Matsid oma surnuid maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, vähem selili ja väljasirutatult. Saksi- Tüüringi kultuuri allpiirkonnas ka liivast kääbastesse. Domineerivad üksikhauad. Panustena varem vaid tulekivilaastud, siis ka kivikirved ja keraamika, pisut hiljem ka töökirveid ja talbu, samuti vaskrõngaid; kõige lõpus domineerivad keraamika, töökirved ja talvad. Varem peeti neid väga sõjakateks, nüüd on suure sõjakuse hüpoteesist loobutud. Mõned uurijad peavad venekirveid hoopis kultuslikeks. Lõpetuseks võib öelda, et neoliitikumis said alguse kõik tänapäevani jätkuvad protsessid ning esimest korda muutis inimene kardinaalselt loodust. Pronksiaeg Maakide kasutamine sai alguse tegelikult juba paleoliitikumis, kui neid õpiti tundma kui värvainet koopamaalingute tegemiseks. Esimeseks metalliks oli vask, ilmselt ka kuld. Hiljem lisandus neile tina. Pronks on vase ja inglistina sulam, vahekorras 10% tina ja 90% vaske, erinevalt
annaabi.ee 
