W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985
Millise tõenäosusega skaalal 0-st kuni 10-ni, soovitaksid Sa oma lapsele, sugulastele, sõpr tuttavatele alljärgnevaid ettevõtteid, kus 0 tähendab, et Sa ei soovitaks seda mingil juhul tähendab, et seda ettevõtet soovitaksid Sa igal juhul ja alati. Oma valikud märgi järgnevas tab Vastustes märgi ainult neid ettevõtteid, millega oled kokku puutunud viimase 6 kuu joo Ettevõte 0 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Jaekaubandus A ja O 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2 Helter kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 3 Konsumi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8
... Y 1 : 1. 1. ......................... 3 2. ........................ 3 4 3. ................................. 4 8 4. ........... 9 12 5. ? ? ?..................... 14 16 6. . ?......................... 17 18 7. . ?..................... 19 20 8. .?............................. 21 25 9. .?.......... 26 30 10. ................ 31 32 11. ................................... 33 35 12. .......................................... 36 43 13. . ........................... 44 51 14. .............................................. 51 53 15. ......................................... 56 57 16. ........................................ 58 62 17. ...................................... 63 68 2. 18. ......................................................... 68 77 19. ............................................ 78 81 20. ....................................
!" ! " # $ " % " & " & " " " & ' " ! " # $ % & ' ( ) * ' ' $ ( ' + , - + # * ( # $ . ) ) # / ! & 0 % # #
!"#$$%&!'%()**%+,%$!-./)0)%.1 !"#$%&'(#%)$*%)$+,%%#-+.(./#0$1)$)2)+0)$/3"4)0,+,$%.+1,56 2133+4) !""#"$%&&'&(#)*#'+",-.-#/+010,"#&,1&2&0,"#/0(&%%0'3*1.#&,&,4#5.0-#"",/+01"#*"0,"6#/"7#8"",#&,,"7#9&//&8&-#)'"70'"70#*))("#'3*10'&4#:00#"(#/.0#7 ),"-#/0(&%%0#&,1"7#90,2&&"1.#/3(("#8+(*.-6#7007#;"&/7#7",,"7(#%&&'&(.7(#7.,,"#/&7.#),"'&4 !""#830/"#%&&'&(#)*#,))-.-6#7"7(#7"*0'&&*0#)*#;..-.*.-#,09(7&,(#/3(("7&&-&86#(&7.(<9"7#/)1.'0/.7#="7(0/"",*"#+;;"'&("%2&,#/0(&%%0'3*102&0,"4# >3*&;3"8&,#)*#/0(&%%0#&,&,#0*1,07"$/"","7#7&&-&8&,#831&,2.#0*
7 - 9 1 1. 1. - - - - - - - - - - : : : - - - - - - - - - - NB! - - - - - - - 2 1.1. . 1. 2. ..... 3. ..... 4. ..... 5. ..... 6. ..... 7. .... 8. ..... 9. ..... 10. ..... 11. ...... 12. ..... 13. ..... 14. ..... 15. ..... 1.2. . 1. ............................ 2. ............................. 3.
. 1. ............ 2. ......... 3. ......... 4. ......... 5. ........... 6. ............ 7. ........ 8. ........ 9. ......... 10........... 11........... 12........... 13......... 14......... 15........... 16......... 17........ 18......... 19.......... 20.......... . 1. ............ 2. ................ 3. ............. 4. ............. 5. ............. 6. .............. 7. ............ 8. ............ 9. ............... 10. .............. 1 . . : 1. -................................................................... 2. -............................................................................ 3. -........................................................................... 4. -........................................................................... 5. -........................................................................... 6. -........................
Töö Eelnevad tööd Aja- Töö- Lisa Töö Järk kulu lisi i-j t TVA TVL A K2 2 3 1-2 7 0 7 B EM 4 3 3 1-3 6 0 6 C D2 5 5 3 2-4 5 7 12 D -1 7 4 3 2-5 5 7 12 E CK 3 5 6 3 3-7 0 6 6 F C3 3 4 3-12 2 6 8 G HEM 4 4 2 4-6 0 12 12 H DM 3 2 7 4-7 0 12 12 I J4 5 4 3 4-9 3 12 15 J MC 3 3 5 5-6 0 12 12 K -1 6 3 5-10 2 12 14 L JF 4 4 4 3 5-11 0 12 12 M D2 5 5 6-8 3 12 15 7-10 5 12 17
KORRUTAMINE ja JAGAMINE Heli Pundonen 2009 1 Kirjuta paberile järjekorra numbrid ülalt alla 1 – 14. Näide: 1) 2) 3) Kirjuta järjekorra numbri taha ainult vastus. Tehe vilgub ainult korra! 1. KORRUTA 1) 2 4 8) 4 9 2) 3 3 9) 6 3 3) 6 2 10) 5 8 4) 5 3 11) 9 2 5) 4 4 12) 4 5 6) 7 3 13) 6 4 7) 5 6 14) 3 8 1. JAGA 1) 24 : 3 8) 30 : 5 2) 24 : 4 9) 21 : 3 3) 20 : 5 10) 16 : 4 4) 18 : 2 11) 15 : 5 5) 40 : 5 12) 12 : 2 6) 18 : 3 13) 9:3 7) 36 : 4 14) 8:4 KONTROLLI KORRUTAMIST 1) 8 8) 36 2) 9 9) 18 3)12 10) 40 4)15 11) 18 5)16 12) 20 6)21 13) 24 7)30 14) 24 KONTROLLI JAGAMIST 1) 8 8) 6
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm märkmik xxxx92 rühm a b c d e X X X f 8 0 4 7 5 5 7 4 g 8 1 4 7 5 5 7 4 h 8 2 4 7 5 5 7 4 i 8 3 4 7 5 5 7 4 j 8 4 4 7 5 5 7 4 X 8 5 4 7 5 5 7 4 X 8 6 4 7 5 5 7 4 X 8 7 4 7 5 5 7 4 X 8 8 4 7 5 5 7 4 X 8 9 4 7 5 5 7 4 Kokku 80 45 40 70 50 50 70 40 23.09.2009 X X Kokku 0 8 48 0 8 49 0 8 50 0 8 51 0 8 52 0 8 53 0 8 54 0 8 55 0 8 56 0 8 57 0 80 525
22. september 2008.a. Majandusmatemaatika ja Statistika Õppejõud: Silvi Malv Ainepunkte: 4,0 Maht tundides: 160 Hindamisviis: eksam, + teha kõik kontrolltööd tundides (2 matemaatikas ja 1 statistikas) + 1 kodune uurimus Statistika valdkonnas (nt. Omad kulud). MAATRIKSID Maatriks - ristküliku kujuline arvude tabel, kus m-arvud on pandud m-ridasse ja n-arvud on pandud n-veergu. Maatriksis olevaid arvu nim. elementideks, neid pannakse sulgudesse () või [] või ||. a11 a12 ... a1n A= a21 a22 ... a2n = (aij)mn m rida am1 am2 ... amn Arves kõige oluliseim info on summa, hinded, kogus. n - veerg Igal real on oma number. MAATRIKSITE PÕHIKUJUD 1
LIMIT Ex1. 1. Searching 2. Commit 3. Lose 4. Jog 5. Ex1. 1. Set 2. Lowered 3. Exceed 4. Reached 5. Bring back 6. Blot out 7. Etched 8. Put..behind Impose 6. Test 7. Know Ex2. 1. Terrible 2. Fond 3. Hazy 4.earliest 5. Ex2. 1. Spending limits 2. Speed limit 3. Time Living 6. Distant 7. Painful 8. Short- term limit 4. Age limit 5. Credit limit 6. City limits Ex3. 1. C 2. B 3. D 4. A Ex3. 1. F 2. H 3. A 5. D 6. G 7. E 8. C METHOD LOOK Ex1. 1. Adopt 2. Work 3. Used 4. Fails 5. Devised Ex1. 1. Seen 2. Gave 3. Tell 4. Spoil 5. Like 6. 6. Recommend Has Ex2. 1. Traditional 2. infallible 3. Popular 4. Ex2. 1. B 2. D 3. E 4. F 5. G 6. A 7. C 8. H Reliable 5. Unorthodox 6. Practical 7. Effective Ex3. 1. Had 2. Took 3. Get 4
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " !
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm ndid V a l e r i a X B 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 r 2 0 6 4 7 7 4 6 i 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 e 2 0 6 4 7 7 4 6 n 2 0 6 4 7 7 4 6 k 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 Kokku 20 0 60 40 70 70 40 60 23.09.2012 X X Kesk 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8
EKSPONENT- JA LOGARITMVÕRRAND EKSPONENT- JA LOGARITMVÕRRAND (kordamine tasemetööks) (kordamine tasemetööks) ( ) 1. log 2 x 2 + 10 x + 8 = 5 ( ) 1. log 2 x 2 + 10 x + 8 = 5 2. log 2 ( 3 - x ) + log 2 (1 - x ) = 3 2. log 2 ( 3 - x ) + log 2 (1 - x ) = 3 3. log 2 ( 4 - x ) + log 2 (1 - 2 x ) = log 2 9 3. log 2 ( 4 - x ) + log 2 (1 - 2 x ) = log 2 9 4. ln ( x -1) = 2 4. ln ( x -1) = 2 5. 3 log 3 + 7 log 3 x = 6 5. 3 log 3 + 7 log 3 x = 6 2 2 x +2 x +2 1 1 6. =4 6. =4 2 2 7
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/2010 1095 12 867
Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahend Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm kaülikool stituut joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm 23.09.2011 Kesk 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80 1 2 4 8 9 9 8 4 2 1 4,80
Tehted astmete ja juurtega. Täisarvulise astendajaga aste 1. Arvuta. 1) 52 2) ( 5)2 5) 32 2 7) - 3 1 9) - 4 11) (3 )
Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Ekseli tookeskond ja joonestusvahendid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm endid 143128 AAAB10 Roman Rudenko 143128 AAAB10 R o m a n R 4 3 1 2 8 u 4 3 1 2 8 d 4 3 1 2 8 e 4 3 1 2 8 n 4 3 1 2 8 k 4 3 1 2 8 o 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 Kokku 40 30 10 20 80 9/28/2011 x x x x x Kesk 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6
Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa Kliendi hinnang kuupäev suurus arv kokku teenindusele 25.01.2011 3 16 229,50 1 18.01.1999 28 114 5 009,80 6 1.01.2010 7 15 148,50 6 16.10.2006 825 62 2 000,00 6 11.10.2005 140 26 2 106,10 6 17.10.2011 14 2 69,90 4 12.04.2010 866 2 643,50 1 12.02.2009 2 11 1 199,50 5 1.06.2003 1191 110 4 291,40 5 12.04.2010 671 1 598,20 6 12.04.2010 1095 12 867,10 5 1.04.2006 40 53 319,40 5 1.07.1998 38 15 8 778,40 2 20.11.2001 35 111 2 969,90 5 1.01
Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0 o 2 0 6 5 8 8 5 6 0 p 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 a 2 0 6 5 8 8 5 6 0 i 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 x 2 0 6 5 8 8 5 6 0 Kokku 20 0 60 50 80 80 50 60 0 27.09.2012 x Kesk 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 20 Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0
6 KLASS KORDAMINE 1. Arvuta. (2 (2 (5 5 3 (3 10 + 9 19 7 3 1 6 -5 1 1) 7 +6 = 13 = 13 = 14 6) 3 -1 =2 =2 6 4 12 12 12 5 2 10 10 (2 2 2 9 2 9-2 7 3 2 3+4 7 7) 16 - 7 = 9 - = 8 - = 8 =8 2) 14 + = 14 = 14 10 5 10 10 9 9 9 9 9 9 (5 (9 (5 (7
6 KLASS KORDAMINE 1. Arvuta. (2 (2 (5 5 3 (3 10 + 9 19 7 3 1 6 -5 1 1) 7 +6 = 13 = 13 = 14 6) 3 -1 =2 =2 6 4 12 12 12 5 2 10 10 (2 2 2 9 2 9-2 7 3 2 3+4 7 7) 16 - 7 = 9 - = 8 - = 8 =8 2) 14 + = 14 = 14 10 5 10 10 9 9 9 9 9 9 (5 (9 (5 (7
New P r e – I n t e r m e d i a t e FOURTH EDITION © Oxford University Press 2012 Unit 1 Test A 13 getting 1 6 2 Where were you born 2 amazed 3 Why are you here in Chicago 3 embarrassing 4 What are you studying 4 amazing 5 What did you do in India / What was your job in 5 embarrassed India 6 interested 6 How often do you go back to India 7 2 2 play 2 How much, a 3 go 3 How long, h 4 speak 4 Whose, d 5 does 5 How many, i 6 make 6 Which, f 7 buy
4 5 6 1 2 7 3 2 =-- 7 3 1 2 -4 4 5 152 -152 1 2 -4 1 2 =-- 0 -2 -36 = 0 -1 0 -1 58 0 -2 -152 152 2 -4 1 -2 -1 -7 3 7 6 6 1 0 -5 5 -4 ### -7 -8 7 -4 -8 6 4 0 -4 4 -3 -8 8 1 3 1 1 0 -7 -1 -2 -3 7 -5 4 -1 3 =-- 7 3 -4 8 0 4 3 3 0 -2 -1 -5 3 568 1 0 -7 -1 -2 1 0 -8 -13 -2 -3 0 0 -1 24 3 7 =-- 0 0 -4 29 3 10 0 0 0 19 2 1 0 -568 1 0 -7 -1 -2 1
VÕRKGRAAFIKU KOOSTAMINE, ARVUTUS JA OPTIMEERIMINE EPX5520 EHITUSKORRALDUS 3. KODUTÖÖ Tallinn 2020 SELETUSKIRI 1.1 Lähteandmed Töö Eelnevad tööd Ajakulu Töölisi A LK 4 3 B C 5 4 C K 3 6 D KG 7 7 E CDG 4 3 F ALK 8 4 G - 4 6 H BA 5 5 I JEH 3 4 J BA 6 3 K - 4 6
. . 1. . , , , , . : - . - : 1) (- ) 2) . - : 1) 2) : - ; - ; - ; - ; - ; - ; - ; - . ( ): ( ) . . . . .. . . , . . () . . : ; ; . !!! : - - - - - - - - - ANATOME - : 2. . - (): 1. ; 2. : ( ); ( ) os -, logos : - - . (): 1. : - - , - , 2. : - - (), , . - . 3. : - - . . : , : - - - - - 200 , 270. 36-40 , . : - 50% ; - 1/3 , . . - 2/3 , , . , , .. . : - :
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Maria Ni Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm estusvahendid 142937 YASB11 Maria Ni 142937 YASB11 M a r i a N 4 2 9 3 7 i 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 KOKKU 40 20 90 30 70 28/09/14 x x x x x KESK 7 3 9 2 4 5 7 3 9 2 4 5 7 3 9 2 4 5 7 3 9 2 4 5 7 3 9 2 4 5
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Ilona Juhanson Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm likool uut estusvahendid 123964 YASB11 Ilona Juhanson 123964 YASB11 22.09.2012 I L o n a X X X X X J 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 u 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 h 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 a 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 s 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 o 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 X 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus).
1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus).
6. kl matem (Murdude liitmine ja lahutamine) Ühe- ja erinemeliste harilike murdude liitmine ja lahutamine Vali välja õige, lõpuni teisendatud vastus: 4/9 - 1/9 = 7/10 + 7/10 = 5 - 3/7 = 5/8 + 3/4 = 7/12 + 2/3 = 4 1/3 + 1 1/5 = 8 3/5 - 3 1/2 = Otsusta, kas järgmistes tehetes on saadud õige vastus või mitte: 2/9 + 1/9 = 3/9 = 1/3 6 5/11 + 4 9/11 = 10 14/11 = 11 3/11 7/12 - 5/12 = 2/12 = 1/6 3/4 + 5/6 = 19/12 = 1 9/12 = 1 3/4 8 7/15 - 6 2/15 = 2 1/5 5 + 4/9 = 9/9 = 1 8 - 5/17 = 7 12/17 11 - 3 5/8 = 8 3/8 9 2/3 + 2 1/3 = 11 4 1/6 + 3 5/12 = 7 7/12 7 1/8 - 3 3/4 = 3 3/8 Otsusta, kas on saadud õige lõppvastus: 4/15 + 8/15 = 12/15 = 3/5 11/12 - 2/3 = 3/12 = 1/4 10 - 3 4/7 = 10 7/7 - 3 4/7 = 7 3/7 6 11/15 - 2/5 = 6 5/15 = 6 1/3 1 5/6 + 2 2/9 = 3 19/18 = 4 1/18