Vemork Vemork on hüdroelektrijaam väljaspool Rjukani linna, Tinni vallas, Norras. Elektrijaam ehitati Norsk Hydro* firma poolt ja avati 1911. Aastal. Selle peamine eesmärk oli parandada lämmastikku, et toota väetist. Vemork oli esimene tehase ala, kus toodeti massiliselt raskevett, mida moodustati vesinikust Haberi protsessiga. Teise Maailmasõja ajal oli Vemork Norra raskevee sabotaazi ohver, kui Sakslased ehitasid seal oma tuumapommi. Raskeveejaam suleti 1971. aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum. Ajalugu 1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60 megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja. 1911. aastal lõppesid ehitustööd. Jaam iseenesest oli ehitatud, et üleval ...
kondensaatorites veeks. Dermofikatsiooni elektrijaam see viis säästab rohkem kütust. Tuuma elektrijaam see on tuumaenergiat elektrienergiaks muundav elektrijaam (tuuma reaktoris raskete elementide aatomi tuumade lõhustumisel eralduv soojus muundatakse elektrienergiaks). TEJ annavad kolmandiku euroopa elektrist ja kogu maailmas 16 %, esimene TEJ alustas 1954aa. Reaktorite tüübid : kergvesi reaktorid, grafiitreaktorid, raskevesi reaktorid. Geotermiline elektrijaam siin muudetakse Maa kuuma põhjavee soojust muundatakse elektrienergiaks. Seal on sügavad puuraugud, mille kaudu vee ja auru segu või kuuma aur jõuab maapinnale. Puhastusseadised, elektriseadised ja veevarustus süsteem. Päikese elektrijaam muundab päikese kiirguse energia elektrienergiaks , kasutatakse dermoelektrilisi või fotoelektroon generaatoreid. See jaam õigustab ennast vaid päikeseküllastes piirkondades
16 O 16 0 16 99,759% 17 O 16 1 17 0.037% 18 O 16 2 18 0,204 % Vesi 18 erinevat, 9 tüüpi on radioaktiivsed T sisalduse tõttu, orto- ja paravesinike tõttu kokku 36 vee molekuli H2O, HDO,D2O, DTO, HTO, T2O Raskevesi D2O, DHO ( tihedus 1,104 g/cm3), keemistemp 101,42 C, jäätumistemperatuur 3,8 C Üliraskevesi : T2O ditriitiumoksiid , M(T2O) = 2*3 + 16 = 22 g/mol DTO deuteeriumtriitiumoksiid, M(DTO) = 2+3+16 = 21 g/mol HTO prootiumtriitiumoksiid Kui vett moodustavad tema mingid teised isotooobid, siis arvesta ikka molaarmasside arvutamisel M(HT 18O) = 1+3+18 = 22 g/mol merevees on D aatomite suhe kõikidesse aatomitessse vees: D =1,56 *10-6
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
naatriumi. Sellise skeemi kasutamisel on radioaktiivne vaid esimese kontuuri naatrium. Tuumaelektrijaamu jaotatakse veel vastavalt: - reaktori tüübi järgi (aeglased või kiired neutronid) - auruturbiini järgi (küllastunud või ülekuumendatud aur) - soojuskandja järgi (vesi, keev vesi, gaas, vedelmetall) - reaktori konstruktsiooni järgi (kanal või korpus, keev, rõhu all jne) - aeglusti järgi (grafiit, vesi, raskevesi jne). Tuumajaamades võib kasutada auru ülekuumendamiseks ka orgaanilisel kütusel töötavaid katlaid (hübriidjaamad). Tuumajaamade põhiseadmed: reaktor; aurugeneraator; auruturbiin; kondensaator; toitevee kuumutus. Kui vähesed erandid välja arvata, põhinevad maailmas praegu kasutusel olevad tuumareaktorid uraani isotoobi 235U lõhestumise ahelreaktsiooni tulemusel tekkival soojusenergial. Survevesireaktorites PWR koosnevad kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14 x
annaabi.ee 
