Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vektorid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis -a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus -X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Koordinaadid-AB=(X2-X1;Y2-Y1)
Pikkus-│AB│=√X2+Y2
2 vektori summa-a+b=(X1+X2;Y1+Y2)
Skalaarkorrutis-a*b=X1X2; a*b=│a│*│b│*cosα
Vektorite vaheline nurk-cosα=X1X2+Y1Y2/│a│*│b│
Kollineaarsus-X1/X2=Y1/Y2
Ristseisund-X1X2+Y1Y2=0;
a*b=0
Vektorid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tapper12 Õppematerjali autor
Spikker

Sarnased õppematerjalid

Analüütilise geomeetria valemid
10
doc

Analüütilise geomeetria valemid

16. ühikvektorite skalaarkorrutised ii = 1 ji = 0 ki = 0 ij = 0 jj = 1 kj = 0 ik = 0 jk = 0 kk = 1 17. Skalaarkorrutis koordinaatides a b = X1X2 + Y1Y2 + Z1Z2. X 1 X 2 + Y1Y2 + Z 1 Z 2 18. Ühe vektori projektsioon teisel vektoril prb a = X 22 + Y22 + Z 22 19. Vektoria vektorkorrutis vektoriga b on vektor c, mis on määratud järgmiste tingimustega: 1. c = a xb = a b sin , vektori c pikkus võrdub nende vektorite moodulite ja nende vektorite vahelise nurga siinuse korrutisega. 2.Vektori c siht on risti vektoritele a ja b joonestatud rööpküliku tasandiga. ( c a ; c b ) 3.Vektori c suund on selline, et vektorid a, b ja c antud järjekorras moodustaksid parempoolse vektorkolmiku, s.t.

Analüütiline geomeetria
Analüütilise geomeetria valemid
10
doc

Analüütilise geomeetria valemid

16. ühikvektorite skalaarkorrutised ii = 1 ji = 0 ki = 0 ij = 0 jj = 1 kj = 0 ik = 0 jk = 0 kk = 1 17. Skalaarkorrutis koordinaatides a b = X1X2 + Y1Y2 + Z1Z2. X 1 X 2 + Y1Y2 + Z 1 Z 2 18. Ühe vektori projektsioon teisel vektoril prb a = X 22 + Y22 + Z 22 19. Vektoria vektorkorrutis vektoriga b on vektor c, mis on määratud järgmiste tingimustega: 1. c = a xb = a b sin , vektori c pikkus võrdub nende vektorite moodulite ja nende vektorite vahelise nurga siinuse korrutisega. 2.Vektori c siht on risti vektoritele a ja b joonestatud rööpküliku tasandiga. ( c a ; c b ) 3.Vektori c suund on selline, et vektorid a, b ja c antud järjekorras moodustaksid parempoolse vektorkolmiku, s.t.

Analüütiline geomeetria
Vektorid
18
ppt

Vektorid

Lahendus AB ( 4 ( 1);6 ( 2);2 1) (5;4;1) Vektori pikkus Teades vektori koordinaate, saame leida selle pikkuse valemist AB X 2 Y2 Z2 kus X ,Y ja Z on vektori AB koordinaadid. Näide Leiame eelmises näites antud vektori AB (5;4;1) pikkuse. Lahendus AB 5 2 (4) 2 11 42 6,5 Tehted vektoritega, vektorite liitmine Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit rööpkülikureeglit hulknurgareeglit Kolmnurgareegel Kahe vektori a ja b summa leidmiseks joonestame mingist punktist A esmalt vektori AB a ning siis selle lõpp-punktist B vektori BC b . Ühendades punktid A ja C, saame vektori AC a b

Matemaatika
Vektorid-konspekt
18
ppt

Vektorid (konspekt)

Lahendus AB ( 4 ( 1);6 ( 2);2 1) (5;4;1) Vektori pikkus Teades vektori koordinaate, saame leida selle pikkuse valemist AB X 2 Y2 Z2 kus X ,Y ja Z on vektori AB koordinaadid. Näide Leiame eelmises näites antud vektori AB (5;4;1) pikkuse. Lahendus AB 5 2 (4) 2 11 42 6,5 Tehted vektoritega, vektorite liitmine Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit rööpkülikureeglit hulknurgareeglit Kolmnurgareegel Kahe vektori a ja b summa leidmiseks joonestame mingist punktist A esmalt vektori AB a ning siis selle lõpp-punktist B vektori BC b . Ühendades punktid A ja C, saame vektori AC a b

Matemaatika
Vektorite liitmine
19
ppt

Vektorite liitmine

Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste  Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks  Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor  Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B  a  AB  b a A L B LK A BA K Vektorite võrdsus  Vektorid on samasihilised, kui nad on paralleelsed

Matemaatika
Vektor - Tehted vektoritega
19
ppt

Vektor - Tehted vektoritega

Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste  Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks  Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor  Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B  a  AB  b a A L B LK A BA K Vektorite võrdsus  Vektorid on samasihilised, kui nad on paralleelsed

Matemaatika
Vektor
2
doc

Vektor

Kui A ( x1 ; y1 ; z1 ) ja B ( x2 ; y2 ; z2 ) , siis uuur uuur AB = ( x2 - x1 ; y2 - y1 ; z2 - z1 ) ehk AB = ( X ; Y ; Z ) , kus X = x2 - x1 , Y = y2 - y1 , Z = z2 - z1 . r r r Telgede suunalised ühikvektorid on i = ( 1; 0; 0 ) , j = ( 0;1; 0 ) , k = ( 0; 0;1) . Nende r uuur kaudu avaldub vektor v = AB = ( X ; Y ; Z ) järgmiselt: r uuur r r r v = AB = Xi + Yj + Zk . Punkti kohavektoriks nimetatakse vektorit koordinaatide alguspunktist antud punktini. r Nullvektor: 0 = ( 0; 0; 0 ) . uuur uuur Vastandvektor: kui AB = ( X ; Y ; Z ) , siis BA = ( - X ; - Y ; - Z ) . r uuur Vektori pikkus: v = AB = X + Y + Z

Matemaatika
TEHTED VEKTORITEGA
2
pdf

TEHTED VEKTORITEGA

KOKKUVÕTE: TEHTED VEKTORITEGA On antud vektorid a = (x1; y1) ja b = (x2; y2 ) , siis Vektorite summa a + b = (x1 + x2; y1 + y2 ) Vektorite vahe a - b = (x1 - x2; y1 - y2 ) Vektori korrutis arvuga k a = (k x1; k y1) x1 y Vektorite kollineaarsus = 1 x2 y2 Vektori pikkus a = (x2 - x1)2 + (y2 - y1)2 Vektorite skalaarkorrutis a b = x1 x2 + y1 y2

Matemaatika




Kommentaarid (1)

martinnn profiilipilt
Martin P: Väga hea ja põhjalik materjal, soovitan
23:04 31-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun