on majavammiga. Kui Teie hoones esineb mõni neist tunnustest, siis on vajalik pöörduda ekspertide poole seene liigi määramiseks. Esinevast seene liigist sõltub sageli remonttööde maksumus. Alusta kontrolli niisketest ja/või halvasti ventileeritavatest kohtadest KELDER- nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrused ja teised niisked kohad. PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute ümbrus, dushinurkade ümbrus, akende alused. HOONE TERVIKUNA – lekkivate vihmaveetorude ja -rennide ümbrus, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina, alumise palgi või karkassiposti ümbrus, voodrilaua alumine osa, vundamendipealne. KATUSED JA PÖÖNINGUD – seal esineb majavammi harvem, ent üle tasuks kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused. Muidugi ei pruugi alati tegu olla
9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada:
9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke.
Võrreldes jõe-, järve- ja mereveega, on põhjavesi palju keerukama koostisega. Temas leidub enamik elemente Mendelejevi tabelist. Põhjavees esinevad nad ioonide, gaaside, lagunemata molekulide ja kolloidide kujul. [1, lk 18] Põhjavee näitajatest, mis rikuvad vee tajutavaid omadusi ja halvendavad elanike elukvaliteeti, ohustamata tervist, ei vasta elanike joogivees sageli nõuetele rauasisaldus. Raud vees võib olla nii loodusliku päritoluga kui ka tingitud puurkaevu või veetorustike kehvast seisundist. Vees esineb raud tavaliselt kahe, harva kolmevalentse iooni kujul. Kuigi rauaühendid ei ole tervistkahjustavad, annavad nad veele ebameeldiva metalse maitse. [1, lk 19][3] Euroliidu direktiivide nõuetest lähtuvalt tuleb Eesti vetes vähendada kloriidide sisaldust seal, kus neid on liigselt. Rauda ja mangaani tuleb ärastada. Veevõrgu puurkaevudele on reeglina paigaldatud puhastusseadmeid põhjaveest ülenormatiivse raua ja mangaani eraldamiseks. Euronõuete kohaselt
väga positiivseks. Samas on kehtestatud keskkonnanõuded, mis aitavad kaitsta küll Eesti loodust ning tagavad tarbijale puhta joogivee, kuid nõuavad lähimatel aastakümnetel mitmetesse kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi, millest Euroopa Liidu toetusel on parimal juhul võimalik katta kuni 85 protsenti. Esmatähtis on inimeste tervise kaitsmine. Veetöötlussüsteemide kõrval on oluline ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine, kuna tuleb tervisele ohtlik joogivesi joogikõlblikuks muuta. Aga kuna Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks põhialuseid on, et saastaja ja tarbija maksavad, siis joogiveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma ligikaudu 4 miljardit krooni. Kahjuks ei jõua meie riik, ettevõtted või tarbijad hiigelinvesteeringuid kohe kinni maksta ja pole võimalik ka ühe-kahe aastaga kümne aasta tööd ära teha. Veel on probleeme reosüsteemidega,
hügieeni kohta ebapiisavad, kasutab rahvastik ravimitele kuus korda suurema summa kui elanikkond, kelle kasutuses on kõrgetasemelised sanitaartingimused. Hoolimata sellest, et kopsupõletik, düsenteeria, tuberkuloos ja malaaria moodustavad tervelt viiendiku kogu maailma haigustest, keskendub vaid 1% meditsiinilistest teadusuuringutest nende haiguste uurimisele. Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. 2.5. FAKTID 780 miljonil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele. 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse.
kui elanikkond, kelle kasutuses on kõrgetasemelised sanitaartingimused. Kõigest hoolimata keskendub vaid 1% kogu avalikust ja eraviisilisest arstiteaduslikust uurimusest kopsupõletiku, düsenteeria, tuberkuloosi ja malaaria uurimisele. Need haigused moodustavad viiendiku kogu maailma haigustest. Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud 1 miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. VEE KASUTAMINE OLMES? Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi-
Viibimine lähedam kui 1 meeter liikuvatele osadele on lubatud ainult mehhanismioperaatori otsenähtavuses. 5.2.2 Tööuhutus mullatöödel Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek. Elektrikaablite, gaasijuhtmete ja veetorustike vahetus heduses kaevatakse pinnast ainult labidatega. Löökriistade (kangid, kirkad, kiilud jm.) kasutamine on siin keelatud. Kui kaevamistöö kaigus avastatakse projektis näitamata allmaaehitis, katkestatakse töö täiendavate juhtnööride saamiseks. Hoonete vundamentide laheduses tuleb pinnast kaevata lühikeste, kuni 1,5 m pikkuste lõikudena ja rakendada abinõusid vundamentide kindlustamiseks.
Tartu vanalinnas on paljud hooned ehitatud puitvaiadele või puitparvedele. Pinnasevee taseme alanemise tõttu on puidu kahjustused tekitanud ehituste täiendava vajumise ning nõudnud vundamentide tugevdamist. Näideteks on Tartu Ülikooli peahoone, Spordimuuseumi hoone, Jaani kirik ja Kivisilla apteek (joonis 1.4) 33 Veetorustike lekked põhjustavad pinnase niiskumistja savipinnastel võib see tekitada nende pehmenemist ning tugevuse olulist vähenemist. Suure veevoolu korral võib esineda peenemate osade väljauhtumist pinnasest, suffosiooni. 8.3 Pinnase vajumine allmaa ehitiste, näiteks tunnelite kohal (joonis 3.15). Tunneli rajamisega kaasneb teatava maapinna vajumislehtri tekkimine tunneli kohal ja lähemas ümbruses. Vajumise suurus sõltub pinnaseliigist ja tunneli rajamise meetodist. Näide Tallinna
Andmeid on vaadeldud talvekuude kaupa, tinglikuks sisetemperatuuri piiriks perioodide vahel on valitud +10 ºC ja vastavad sise- ja välistemperatuuride sõltuvused on toodud Joonis 3.6-l. Jooniselt võib eristada elamuid, mille kasutusaegne sisetemperatuur on ~+20 C kraadi ümber ja elamuid, mille kasutusaegne temperatuur on +12…+15 C kraadi ümber. Kasutusvälisel perioodil püütakse enamikus elamutes hoida temperatuur üle 0 ºC (vältimaks veetorustike külmumist). 42 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 30 30 25 Sisetemperatuur t i, C
infrastruktuuridesse suurusjärgus $300 mld. Sellises mahus investeerimisvajadus on suuresti tulenev kiirenevas tempos amortiseeruvatest struktuuridest, mis on võetud kaustusele 60-100 aastat tagasi. Näiteks koosneb praegusel hetkel USA-s suur hulk veetorustikke peenikeseseinalistest metalltorudest, mis on paigaldatud II maailmasõja järgsel perioodil. Nagu jooniselt on näha tõuseb aastaks 2020 ebapiisavate uuenduste korral seisundiga “halb” hinnatavate veetorustike osakaal 45%-ni. Ainuüksi infrastruktuuride vananemine on oluline tegur, mis nõuab sektoris lähima kümnendi jooksul ulatuslikke investeeringuid. Lisades siia eelpool mainitud veekriisiga seonduvad põhjused, on ilmne, et vee valdkonda t erinevate sektorite lõikes toetavad tugevad nõudlustrendid. Mis aga puutub käesoleva hetke sentimenti, nimetatud sektori ettevõtete suhtes, siis ei saa öelda, et üldine, globaalseid turge laastav müügilaine, oleks veemajanduse
annaabi.ee 
