(http://www.safeguardeurope.com/applications/basement_waterproofing.php) Veetihebetoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Probleemiks kujunev praguteta vetoonipinna ja veetihedate vuukide tegemine. Vuugid on vaja hoolikalt planeerida, ning nii tihendada, et vesi ei saaks neist läbi tungida. Täiesti veetihedaks betooni niikuinii ei saa. Seetõttu on soovitatav ikkagi veetihedat betooni kaitsta väljastpoolt hüdroisolatsioon katetega. Bituumenkated. Ehk bituumen-pakskiht Bituumen-pakskiht on · Lahusti- ja asbestivaba, · Kerge töödeldavusega. · Töödeldav külmalt, · Keerukatel pindadel lihtsalt töödeldav, · Mineraalse aluspinnaga täispinnaliselt nakkuv, · Kasutatav kõikide veekoormuste puhul, · Pragusid kuni 5 mm ületatav, · Töödeltatav +1...+40 C · Moodustab vuukideta pinnasekatte. Bituumenkatete omadused · Veetihedad
tuule käes, sest siis kuivab see liiga kiiresti ja tekib oht pragunemisele, selle vältimiseks tuleb pinda kaitsta, vajadusel katta ja niisutada. [3] 9 3.2 Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstruktioon juba ehitamise järgus teha üsnagi veetihedana, kuid täiesti veetihedat betooni ikka ei saa. Veetihedasse betooni tungib vesi kuni 5 cm sügavusele, ka veeaur tungib betoonist läbi, seega oleks mõistlik kaitsta betooni hüdroisolatsioonikatetega väljaspoolt. Veetiheda betooni kasutamisel võib probleeme tekkida pragudeta betoonpinna saamisel ja veetihedate vuukide tegemisel. Deformatsiooni- ja vajumisvuugid on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida. [3] 3.3 Isolatsioonivõõbad
Mineraalset isolatsioonivõõpa võib kasutada ka hüdroisolatsiooni katte koosseisus bituumenkatete all. Kategooriliselt on keelatud kasutada mineraalseid isolatsioonivõõpasid tunnelites, sildadel ja katustel. [5] 3.3. Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Täiesti veetihedaks aga betooni ei ole võimalik saada seetõttu on soovitatav veetihedat betooni kaitsta ka väljastpoolt hüdroisolatsiooni katetega. [5] 3.4. Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Bituumenpaanid on membraanisarnased liitmaterjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kandekihina kasutatakse viltpappi, klaaskiudkangast, klaaskiudvõrku, dzuutkangast, polüesterkangast, alumiiniumist või vasest võrku. Kandekiht annab paanile tugevuse, mistõttu saab teda paigaldada ka vertikaalpinnale. [5]
Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon. Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15
kerge pealispinnal pragunema. Kasutatakse tihti tihedamate hüdroisolatsioonide aluskihina. [5] 7 2.1.2 Veetihe betoon Veetihedast betoonist on võimalik luua kandekonstruktsioone, mis samaaegselt tõkestavad vee liikumist. Raskuseks kujuneb tavaliselt pragudest puhta pinna saavutamine ja vuukide tihendamine. Veeaur võib siiski läbi veetiheda betooni tungida, mistõttu on soovitatav kaitsta veetihedat betooni väljas teiste hüdroisolatsioonikatetega. [5] 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad Tegu on ühe- või kahekomponentse kuivseguga, millele segatakse tööplatsil vesi juurde. See koosneb peenest kvartsliivast, tsemendist ja lisanditest. Mineraalne isolatsioonivõõp vajab kuivades niiskust, mille tõttu tuleb aluspind enne 24 tundi järjest niisutada. Head võõbad hoiavad endas 75- 80% niiskust, millega on tagatud täielik kuivamine ja kivinemine. Võõpa saab kasutada
21 Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioonil on põhiliselt kahesugune eesmärk takistada vee tungimist seina ja juhtida seina tunginud vesi sealt ohutult välja. Vesi võib seina tungida niiskusena, auruna või puhtalt veena. Hüdroisolatsioon peab kaitsma seina nii tuule survel sisse tungiva vee kui ka pinnasest vundamenti tõusva niiskuse eest. Vastavalt sellel tuleks valida ka tõkestusmaterjal. Hüdroisolatsioonimaterjalidena kasutatakse veetihedat tsementkrohvi, mitmesuguseid plastikuid, roostevabaterast ja vaskplekki. Vaskpleki kasutamise puhul tuleb arvestada, et ekspluatatsiooni käigus võib müüritus pleki läheduses värvuda rohekaks. Joonis 22 Kokkuvõte Lõputöö columbia kivist toob teile tähtsaimad ladustamistööd nii sise- kui ka välisseintest, toon teile erinevaid joonised, mõisteid,samas on toodud ka kivi tehnilised näidud. Sissejuhatuses aga
veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978), määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt
Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid.
Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid.
Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid.
annaabi.ee 
