Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge
Add link

"veetaimedes" - 15 õppematerjali

67
txt

Konspekt aastast 2005

Sltuvalt kossteemi tbist erinevad biogeensete elementide reservuaaride suurused (kogused). Aineringe kiirus ja varude suurus 93 % hapnikust ja 99% ssinikust maakeral paikneb setetes. Vhem kui 1 % ssinikust on aktiivses ringluses. Biosfris paikneb ssinik vga ebahtlaselt - suurem osa maismaal. Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse orga...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
12
doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed,...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
552 allalaadimist
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook ­ korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock ­ 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Ba...

Bioloogia - Keskkool
173 allalaadimist
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasv...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
753 allalaadimist
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnak...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
387 allalaadimist
20
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng

+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seo...

Jäätmekäitlus -
40 allalaadimist
20
pptx

Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel. Sellega kaasnevad riskid

Geenitehnoloogia Rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid Marc van Montagu Molekulaarbioloog, kes avastas geenide ülekandumise agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel. Esimene GMtaim umbrohutõrjet taluv tubakas (1983a) Esimene lubatud GMpõllukultuur ­ pika säilivusajaga tomat (Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks...

Rakendus bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Juhtkude  Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest a) Floeem – piknenud elusrakud b) Ksüleem – pikad torujad surnud rakud (trahheed, trahheiidid) 4. Tugikude  Koosnevad...

Bioloogia - Keskkool
18 allalaadimist
5
doc

Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus

Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale:  Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht.  Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm.  Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude.  Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool.  Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool....

Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Kui pinnavesi jaheneb 4 kraadini, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 kraadini, siis toimub jäätumine. -ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. -Ummuksisse jäävad sagedamini väiksed ja madalamad järved. -Toitaineterohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng) -kuumad ilmad -taimhõljum paljuneb väga kiiresti...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
82 allalaadimist
22
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub  Toksilised ained on ka kantserogeense toimega.  Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks – pestitsiidid  Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas l...

Keskkonna õpetus -
68 allalaadimist
10
docx

Ökoloogia

Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM ­ samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiooti...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
2 allalaadimist
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Elutingimused järves: Taimede ja loomade elu järves määrab ära toitainete ja hapniku hulk, päikesevalgus ja veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust ning veetaimedest . Kõik organismid, ka taimed, kasutavad hapnikku hingamiseks. Palju hapnikku kulub surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Kõige rohkem hapnikku ja valgust on veekogu pindmises kihis. Sügavamale liikudes jääb seda järjest vähemaks. Sügavate veekogude põhjas pole ei hapnikku ega ka valgust. Vees hõljuvad osakesed takistavad valguse levimist sügavamale. Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. See ühtlustab vees...

Keskkonnakaitse ja säästev... -
181 allalaadimist
14
docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm  asub epidermi all  elusad tselluloosse seinaga rakud  rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude  paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude  paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed  Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud  Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed  Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel  Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenu...

Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Kui pinnavesi jaheneb 4 kraadini, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 kraadini, siis toimub jäätumine.  ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatu...

Bioloogia -
19 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun