EHALKIVI Ehalkivi (ka Ehakivi, Linnukivi, Veljastekivi) asub Lääne-Virumaal Kunda lähistel Letipea neemest veidi (umbes 1 km) ida pool mererannas. Olenevalt veeseisust, kas vees või suisa kuival maal. Selleni jõudmiseks tuleb läbida Kunda linn ja sealt, sadamasse suunduvalt teelt keerata paremale Lontova teele. Enne kui tee Malla lähistel klindile hakkab tõusma, viib järsk vasakpööre teid Letipea külla ja ühtlasi ka hiidrändrahnuni viivale teele. Maapealse osa mahu (930 m3) poolest on migmatiitgraniidist Ehalkivi Eesti suurim rändrahn, seda muidugi siis, kui merepõhjas lösutavat Toodrikivi mitte arvestada
Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi. Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/kaali-meteoriidikraatrite-vali http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel on kasutatud ainult looduslikke vahendeid.
impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m Mäestik Piklik ja enamasti laamade põrke- piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja
sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See
setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (n põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda nagu märgitud eespool ka probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel v haldamisel. 3. Jõgede tegevus -mõju avaldub eelkõige merepõhja setetega varustamises. Viimased on akumulatiivsete rannavormide lähtematerjaliks 4. Tuule tegevus-Oluline just lainetuse kujundajana. Otsene mõju rannale avaldub üldiselt rannikuosal, milline jääb kõrgemale kõrgemast veeseisust. Rannajoone lähedaselt taimestikuga veel kattumata alalt haaratakse tugevate tuultega kaasa setteosakesi ning kuhjatakse neid takistuste taha Selleks võivad olla kas taimed kaugemal rannajoonest v. lainetuse poolt kuhjatud pinnavormid. 5. Merejää -Meie alal omab väga olulist rolli randade morfoloogia kujundamisel. Siin saab eraldada otsese jää tegevuse, kus siis lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal setteid rannajoonest kõrgemale
mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla ning Karksi järv. Järved levivad ebaühtlaselt, nende arv on suurim liigestatud pinnamoega maastikes, väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja kõrgustiku 100 ruutkilomeetri kohta on enam kui 30 järve. Otepää kõrgustikul ja Karula
a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus. Isiklikult olen jõest välja püüdnud kokre, viidikat, ahvenat ja särge, hauge, latikat, roosärge. Kuid perekonnatuttav on saanud jõest kätte ka lutsu. Kõrgest veeseisust tingitud kiirenenud vool puhastab jõesängi põhja sinna madalvee ajal kogunenud mudasetetest ja surnud makrofüütide jäänustest ning parandab jõe gaasireziimi. Suure Emajõe vanajõgedest on määratud 20 vetikaperekonda ja liiki. Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ;
Põhjavee ilmumine maapinnale annab alguse 5,5 kilomeetri pikkusele Võlingi ojale. Pisike Haava oja jagab Rummallika raba kaheks hõlmaks. Linnusaare oja algab laugastikust ja kannab pruuni rabavett Endla järve. Tulijärvest alguse saav 2,5 km pikkune Mustjõgi on väga väikese languga, madalveeperioodil vool peaaegu puudub. Jõgede kulgu on inimtegevus tublisti mõjutanud neid süvendades ja õgvendades. Nava jõgi on erakordne Eestis, ta võib sõltuvalt veeseisust kahte pidi voolata. Enne Räägu kanali rajamist ühendas ainult Nava 7 Endla järve Põltsamaa jõega. Pärast kanali valmimist hakkas Nava jõgi kandma Põltsamaa jõe vett Endla järve kaudu kanalisse. Sinijärve paisu ehitamise järel tõusis veetase ja taas hakkas suurvee ajal esinema kahesuunalist voolamist. Enamasti voolab Nava aeglaselt Põltsamaa jõest järve suunas. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www
järv. Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud. Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat 4 eKr
neljakandilisi läbipääse (Keppart, 2006). 17 Joonis 11. Kaksiktruup 38. kilomeetriposti juures Tallinn-Tartu mnt (Klein, Rajasaar, 2005). 6.7. Pikendatud maateesild Silla ehitamisel üle vooluveekogu on mitmel pool Lääne-Euroopas arvestatud vajadusega jätta loomadele mööda kallast liikumiseks vähemalt kahe meetri laiune kaldariba (kõrgeimast veeseisust alates). Sellist pikendatud maanteesilda kasutavad väikese ja keskmise suurusega imetajad päris meelsasti (Keppart, 2006). Joonis 12. Jägala jõe sillaalune kallasrada (Klein, Rajasaar, 2007). 6.8. Väikese käigurajaga maateesild Maanteesilda on üsna raske ja kulukas pikendada. Sageli polegi see võimalik ilma silda uuesti ehitamata. Maismaaelulised ja poolveelised väikeimetajad vajavad aga kuivi käiguradasid piki vooluveekogu
XII dünastia kuningad lõid kahe sajandi kestel tolle grandioosse niisutussüsteemi, mis oli vajalik niihästi kogukondlike madalamaade kui ka "tugevate nedzeste", väike- ja keskorjapidajate kõrgpõldude jaoks. Tähendab, esimene ülesanne irrigatsioonivõrgu taastamine, süvendamine ja laiendamine. XII dünastia irrigatsioonitööde tippsaavutamiseks oli Niiluse üleujutuste kõrguste spetsiaalne registreerimine Nuubias, mitte kaugel teisest kärestikust. Veeseisust lähtudes määrati aasta viljakus ning lõikuse ja maksude võimalik suurus. Ühtaegu kogu Egiptuse ulatuses teostatavate grandioossete irrigatsioonitöödega jätkasid XII dünastia Teeba vaaraod Herakleopolise kuningate poolt alustatud maaparandustöid Faiumi oaasis ("faijum" eg. keeles meri). Selles oaasis oli suur järv, mis täitis Memfisest lääne pool asetseva hiiglanõo. Egiptuse riigi ees seisis
annaabi.ee 
