Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada · Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile taotluse § 41. Uue tiheasustusala moodustamine ja olemasoleva laiendamine
Peab taotlema tegevusele vee erikasutus loa. § 131. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise luba §4. Vooluveekogu tõkestusrajatise tekitatav minimaalne ja maksimaalne veetase Peab täitma kõiki vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded Veeseaduse rikkumisi HARJUMAAL karistati veeseadust rikkunud osaühingut 5000 krooni suuruse trahviga. Osaühing juhtis heitvett Loksa linna kanalisatsioonitrasside avariilaskmete kaudu Valgejõkke, omamata selleks veeseaduses nõutavat vee-erikasutusluba. PÕLVAMAAL vedas osaühing Valgjärve vallas asuvast sigalast vedelsõnnikut Leevi jõest 40 m kaugusel asuvale maa-alale. Aunast on sõnnik ligi 250 m2 suurusele alale välja valgunud, kujutades endast ohtu veekogu reostumiseks. Veeseaduse kohaselt peaks sõnnikuaun asuma veekogust kaugemal kui 100 meetrit. Osaühingut karistati veeseaduse rikkumise eest 2400 krooni suuruse trahviga. HARJUMAAL sai AS Tarim veeseaduse rikkumise eest 1500 krooni trahvi
alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. NÄIDE: Veeseaduses käsitletakse erinevaid veekogusi erinevate raskusastmetena. Näiteks on eriti tähtsad veekogud kõige kõrgema kaitse all ning vähemat tähelepanu vajavad veekogud käideldakse kergemate kaitse seadustega. Maapõueseadus Käesoleva seaduse eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. NÄIDE: Maapõueseaduses § 12 käsitleb maavarade komisjoni mis on
põhjavee kõrge nitraadisisalduse, edasise intensiivse tootmise jätkudes. Samuti loetakse tundlikuks neid pae- ja karstialasid, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid, mis on täpsustatud Veeseaduses ning nitraaditundlike alade kaitseeeskirjas. Nitraaditundlikud alad ning nende kaitseeeskirjad kehtestab Veeseaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kitsenduste kompenseerimiseks, mis tulenevad nitraaditundliku ala kaitseeeskirjast vähendatakse neil aladel maamaksumäära. Ohtlike ainete mõju Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained
kasutatakse käimlat. Arengumaades on vastav protsent 56, arenenud riikides 95. 3. VEEKAITSE Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks paljusid tegevusi. Näiteks tuleb reostunud vett enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele, väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms. Need piirangud on toodud veeseaduses. Vee ja veekogu kasutamine toimub kas avaliku kasutamisena või erikasutusena. · Avalik kasutamine on näiteks suplemine, veesport, kalastamine (siis peab jälgima kalapüügiga seonduvaid seadusi) ja see on tasuta. · Erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba, mille eest tuleb maksta tasu. Erikasutusloaga lubatakse saasteainete pinnasesse või vette juhtimine või näiteks veekogudest veevõtmine
3) kaitsevad, parandavad ja taastavad põhjavee seisundit ning tagavad põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu; 4) peatavad inimtegevusest põhjustatud põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvusuundumuse, et järk-järgult vähendada põhjavee reostust. KESKKONNAEESMÄRGID, VEE KASUTAMISE JA KAITSE KAVANDAMINE NING KORRALDAMINE (§ 32 - 330) Vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise eesmärk on saavutada veeseaduses sätestatud keskkonnaeesmärgid, sealhulgas tagada säästev areng ja vee võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Pinna- ja põhjavee kasutamist ja kaitset kavandatakse ning korraldatakse valgalapõhiselt vesikondade kaupa, arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire. Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ning pinna-
Väga sõltuv erinevatest faktoritest kuiva ilmaga vihmauss sügavamal, niiskemal perioodil 13 pinnpinnakihile lähemal. Seadusandlik olukord: iseenesest palju seadusandlike regulatsioone välja antud (veekaitse, õhukaitse, loodusresursside kaitse jne). Mullakaitset kui sellist otseselt ei ole, mulda ennast kui sellist ei kaitsta, kuna Euroopas ühtset seadust pole. Sageli käsitletud vaid teiste seaduste all mõningal määral, näiteks veeseaduses on käsitletud kui vee reostajat. EL Mullakaitse strateegia välja töötatud, milles on määratletud kaheksa peamist degradeerumisprotsessi, mis ohustavad Euroopa Liidu muldasid erosioon, org.ainese kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, biloogilise mitmekesisuse vähenemine jne. Paljud teemad Eestis ka kasutatud. MAAKASUTUSE PLANEERIMINE, MAADE HINDAMINE (muldkeskne lähenemine) Jätkusuudlik maakasutus definitsioone palju erinevaid. Maakasutus, mis tagab tänapäeva ja
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 14. Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava väetise käitlemise nõuded Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat väetist käideldakse käesoleva seaduse nõuete kohaselt, arvestades geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses sätestatut. § 15. Väetise hoidmise nõuded (1) Väetist peab hoidma tingimustes, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele. (2) Väetist hoitakse veeseaduses põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud nõuete kohaselt. § 16. Väetise turustamise ja jälgitavuse tagamise nõuded (1) Turustada võib üksnes asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavat väetist, mis on: 1) «EÜ VÄETIS» märgistusega või 2) registreeritud väetiseregistris ja mille registreerimise otsus ei ole peatatud.
välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in tervisele või tekitab kahju kkle 4) jäätmeseaduses: ..iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi 5) saastuse komplekse vältimise ja kontr seadus: kkkompleksload & parima võimaliku tehnika nõue (võimalik tehnika =
olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras, kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav. 35. Käitleja peab korraldama jäätmete kogumise, hoidmise, eemaldamise ja jäätme- veo. Jäätmepanipaigad peavad olema puhtad ning kaitstud kahjurite eest, et vältida toidu, vee, sisseseade, seadmete, hoonete, teede ja territooriumi saastumist. VII. KÄITLEMISETTEVÕTTES KASUTATAVA VEE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 36. Käitlemisettevõttes kasutatav vesi peab vastama joogivee kohta veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kasutatav jää ja aur peavad olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Erandina võib merel viibi- vatel kalapüügialustel kasutada kala esmaseks töötlemiseks tervisele ohutut merevett. 37
sätestatud vööndi laiusest. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse
annaabi.ee 
