sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada
Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas
Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus (km) (km/km2)
Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8 ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate
Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad
Okeaania riigid, Angola ja Namiibia. Vesiviljelus alad ujutatakse üle ja seal kasvatatakse veesaadusi. Palju toimub aasias. JÕED Jõel on: 1) Kulutav tegevus. 2) Kuhjav tegevus. 3) Transportiv tegevus. Erineva veereziimiga jõed. Veereziim jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt. Veereziimi mõjutab oluliselt kliima. Jõe veereziim oleneb kliimast. -Parasvöötme jõed on veerohked. -Vahemerelise kliimaga jõed on talvisel ajal veerohkemad, üldiselt veevaesed. -Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed. -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga. -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel. -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked. Mis põhjustab üleujutusi jõgedel? Indias mussoonid ja tsunamid. Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid. Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi.
Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.(1) 1.2 Jõed Eesti jõgedevõrk kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 tuhande aasta tagasi) mandrijää taandumise järel.Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.(3) 1.3 Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub
Rohekatuste võimalus. 4. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades * Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude mahalangemise oht kasvab, elektrikahjustused esinevad sagedamini; kahju inimeste varadele on suurem
Suurvesi aasta-aastalt Kõrgvesi e. tulvavesi lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus Hüdrograaf Diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu 10. Jõgede jagamine peamiste toitumisallikate järgi Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked aastaringselt, toituvad peamiselt sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine) Vahemerelise kliimaga jõed talvel veerohkemad (parasvöötme õhumassid) Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel ja sügisel HÜDROSFÄÄR Hüdrosfääri uurimisega on teadustest kõige tihedamini seotud hüdroloogia, mis kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka. Hüdroloogia jaotub merehüdroloogiaks ja sisevete hüdroloogiaks. Esimese uurimisobjektiks on maailmameri, teine uurib siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse.
Üldiselt on Eesti pinnamood tasandikuline: kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega, kuid kõrgusevahed on väikesed. Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve, millest suurim on Peipsi-Pihkva järve Eesti-poolne osa, kokku 1570 km². Peipsile järgnevad suuruselt Võrtsjärv, Narva veehoidla, Ülemiste järv ja Saadjärv. Eestis on vooluveekogusid üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja Kasari jõgi. Pikkuse järgi reastatult on Eesti pikimad jõed Võhandu jõgi (162 km), Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km) ja Pedja jõgi (122 km). Eesti asub merelise ja mandrilise kliima üleminekulisel alal. Eesti paraskontinentaalne kliima tuleneb asendist Euraasia mandri loodeosas, mida mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk.
annaabi.ee 
