Hõõrdumine Liikumise järgi Seisuhõõrdumine Liugehõõrdumine Veerehõõrdumine Pinna järgi Vedelikhõõrdumi Kuivhõõrdumine ne Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud- hõõrdejõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud- hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal Veerehõõrdejõud Veerehõõrdejõud- hõõrdejõud, kui ratas või rull veereb teise keha pinnal Kasutatud allikad Õpik,vihik https:// et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdu mine https:// et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3 %B5rdej%C3%B5ud https:// et.wikipedia.org/wiki/Seisuh%C3%B5%C3% B5rdumine Aitäh kuulamast!
.....................................................................................7 Hõõrdejõud.............................................................................................................................8 Seisuhõõrdejõud................................................................................................................8 Liugehõõrdejõud................................................................................................................8 Veerehõõrdejõud...............................................................................................................8 Kehade vastastikmõju............................................................................................................9 Jõudude tasakaal ................................................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................
Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk),
Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja
Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud. Veeremisel on
r2 7.Mis on kaalutus,ülekoormus,millistes olukordades nad tekivad?- kaalutus: objektile ei mõju null grav.jõud (vankriga Ameerika mägedes alla kiirendades)- ülekoormus: kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemine (autojuhid kiirendusega liikudes) 8.Millise olemusega on hõõrdejõud,mis seda põhjustab?- olemus:- põhjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju 9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12
3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Nt: Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. Keha Inertsus.
Füüsika : Jõud : Kõikide kehade vastastikune tõmbumine on gravitatsioon. See sõltub kehade massidest ja nende vahelistest kaugustest. Maakülgetõmbejõud gravitatsiooni jõu avaldusvorme. F=mg , G-vabalangemise kiirendus maal 9.8m/s2 : kuul on g = 1,6m/s2 Kehakaal- on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kehakaal on jõud ja seda mõõdetakse njuutonites . P= (g+- a) : : P=mg Hõõrdejõu liigid : Seisuhõõrdejõud, liughõõrdejõud , veerehõõrdejõud ja takistusjõud Kõige voolujoonelisem keha on veepiisk.
Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8
sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev vees) II seadus on kiirendusega liikumisest: Kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. , Nt.: auto III seadus kirjeldab kahe keha vahel olevat vastasmõju: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste ja samal sirgel mõjuvate jõududega. , Hõõrdejõu liigid: seisu-, liuge- ja veerehõõrdejõud. Elastsusjõud tekib nt. tõmbel, survel, väänamisel, nihkel. ! Leia toereaktsioon: ! Leia resultantjõud: ! Aja jooksul läbitud teepikkus/pidurdusteekonna pikkus: ! Pidurdamise aeg:
kehadele. Kui liikumist ei säilita mõnda teist liiki jõud, siis jääb iga keha hõõrdumise tõttu lõpuks seisma. Hõõrdejõud mõjub alati piki kehade kokkupuutepinda ja on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumise suunale. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust – mida tugevamini kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule. Elastsusjõud tekib tõmbel, väändel, survel, paindel ja nihkel.
raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus:
b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõhu mõõtmiseks? a)U-torumanomeeter b)vedrumanomeeter c)aneroidbaromeeter d)metallbaromeeter 10.Kelle järgi on antud nimetus rõhuühikule? a)B.Pascali b)I.Newtoni c)J.Watti d)Archimedese 11
Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõõrdejõud Jõud, mille tulemusel hakkab keha liikuma. NT. pall mööda mäge ala. Elastsusjõud - On jõud mis tekib keha kuju muutumisel ( deformeerimine) on alati vastassuunaline keha kuju muutuvale jõule. Deformatsioon - On keha kuju ja ruumala muutumine.0 Toereaksioon - Aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud,mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Kaal On jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit
DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad
valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c)
on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d)
Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust
Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkaks liikuma praegusel juhul vaid siis kui seda lükata jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Selline liikumine on näiteks suuskade või kelgu liikumine lumel. Veerehõõrdumiseks nimetatakse seda kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda. Veehõõrdumine tekib näiteks jalgratta või palli veeremisel mööda maapinda. Veerehõõrdejõud on palju väiksem liugehõõrde jõust. Sellepärast kasutatakse mitmesugustes masinates kuullaagreid. Kuullaager asetatakse võlli või ratta vahele. Et kuullaagrid kauem töökorras püsiksid, täidetakse kuulide vahe määrdega. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tulebvedada ühtlase kiirusega mööda horisontaalset pinda. Dünamomeetri skaalalt näeme jõu suurust, mis on võrdne hõõrdejõuga.
Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. 15. Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p rõhk, F jõud, S - pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal. Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. 16. Newtoni I seadus:
valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b)
Libisemisel on hõõrdejõud suunatud mööda kokkupuutuvate pindade puutujat suunas, mis on vastupidine suhtelisele kiirusele (joon. 12.1). Joonis 12.1. Hõõrdejõud libisemisel ( ). on toereaktsioon, on keha kaal, . Joonisel näidatud negatiivne hõõrdejõud mõjub aluspinnale, meid huvitab vaid kehale mõjuv hõõrdejõud. Hõõrdejõud tekib ka keha veeremisel. Siiski on veerehõõrdejõud tavaliselt piisavalt väike. Lihtsamate probleemide lahendamisel jäetakse veerehõõrdejõud arvestamata. Hõõrdumisel on kaks põhjust: pindade ebatasasus ja aineosakeste vahelised tõmbejõud. Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö läheb kehade siseenergia suurendamiseks ehk kehade soojendamiseks. 13.Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Keha masskeskmeks nimetatakse selliste jõudude mõjusirgete lõikepunkti, mis kutsuvad esile keha kulgliikumise
võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga tasapinna ja telje lõikepunkti suhtes võetava vastava märgiga. Jõu moment telje suhtes on võrdne nulliga, kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne. 8. Varignoni teoreem resultandi momendi kohta telje suhtes Kui jõusüsteem taandub resultandiks, siis selle resultantne moment mingi telje suhtes on võrdne süsteemi kõikide jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. Mx(F)=sigma i=1...n Mxi jne 9. Veerehõõrdejõud ja veerehõõrdemoment Horisontaalsele pinnale asetatud silindri veeretamiseks peame rakendama rõhtsuunalist jõudu. Silindri poolt temale veeretamiseks avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu, et aluspind veereva keha all mõnevõrra deformeerub. Eha alla tekib väike lohk, millest on vaja keha välja tõmmata. Selleks on vaja rakendada jõudu. Moment: Jõu P moment punkti A suhtes on võrdne P*AC. Et AC=k ja P=N*cosN, siis saame
iseloomust (sile, kare) ning materjalidest. II. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga.) Hõõrdetegur. (Coulomb II.s.: HHmax=fN, kus f dimensioonita suurust nimetatakse hõõrdeteguriks N:a)kokkupuutuvad metallpinnad f= 0.2 b) rihmülekanded ehk nahk-metall f=0.4 c) jääl asetsev ree jää-metall f=0.03). Veerehõõre. (Silindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nimetatakse veerehõõrdeks). Veerehõõrdejõud. Veerehõõrdetegur. (Q k* (P/r) = Hv ,kus suurust Hv nimetatakse veerehõõrdejõuks ja kordajat k veerehõõrdeteguriks). 18. Raskuskese. (Lemma: Jäigale kehale mõjuva raskusjõu võib alati lugeda rakendatud selle raskuskeskmesse). Sümmeetriateoreemid (Teoreem I: Kui kehal on sümmeetriatasapind, siis raskuskese asetseb selles tasapinnas. Teoreem II: Kui kehal on sümmeetriatelg, siis raskuskese asetseb sellel teljel.) Kaare raskuskeskme määramine
Horisontaalsel pinnal N = mg, kaldpinnal N = mg cos, kus on kaldpinna nurk horisondi suhtes. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. Hõõrdetegur µ oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. On kindlaks tehtud, et veerhõõrdejõud on ~ 1/r, kus r on veereva keha raadius. Veerehõõrdejõud Fvh = k N/r, kus k on veerehõõrdetegur, mis omab mõõtühikut m-1 Hõõrdejõudu saab vähendada, kui pindade vahele panna vedelikku, siis asendub kuivhõõre märghõõrdega ehk sisehõõrdega. Mis on hõõrdejõu põhjuseks? Asi pole lõplikult selge. Lihtne mudel on kehade konarustega seletuv. Need haakuvad üksteise
annaabi.ee 
