1.MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES1.1 Vesi inimorganismis2.VEE OLULISUS TAIMEDES2.1 Vee füsioloogiline tähtsus2.2 Veepotentsiaali olemus
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal;
toitumine ja mineraalainete ümbertöötamine juurtes. õhuvaestes muldades (üleujututatud kohtades) kasvavad taimed halvasti mitte niivõrd veeliia, kuivõrd õhupuuduse tõttu. – kobestada, õhustada mulda. 6. Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime? Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7. Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ? Abstsiishape on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja
ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1. Lehtede jm maapealsete organite varustajana anorgaaniliste toitainetega. Vee aurustumispaikades tekkivad madala veepotentsiaaliga piirkonnad loovad taimes veepotentsiaali gradiendi, mille tõttu vesi üldse liigub taimes ülespoole (juurtest lehtedesse jm maapealsetesse organitesse). Seejuures tõmbavad veemolekulid vooluga kaasa ka mullast omastatud anorgaanilisi toitaineid. Viimaste difusiooni kiirus on keskmiselt sadu kordi väiksem tõusva veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot
3. Difusioon ja osmoos. Difusioon aine molekulide liikumine sealt, kus nende kontsentratsioon on suurem, sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem. Osmoos Lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada lahustunud aine kontsentratsiooni teisel pool membraani ning seega võrdsustada kontsentratsioone mõlemal pool membraani. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaali komponendid raku sees. 1 - Osmootne potentsiaal Igasuguste lisandite tõustes vee osmootne potentsiaal väheneb. (polaarsed molekulid on lähteaine molekulidega seotud, vaba vee kons on väiksem) 2 Maatrikspotentsiaal on seotud pindadega. Vaba vee kontsentratsioon on väiksem ja seetõttu ka veepot. 3 Rõhupotentsiaal rakukestade vasturõhk. Elusates taimedes enamasti positiivne.
Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed lülilised torukesed. Trahheiidid piklikud rakud ja otstest teritunud rakud.
suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali. Φraku=Фt+Ф∏ osmootne alati negatiivne, turgorpotents alati positiivne 10. Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs-tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku(vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia-temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor-vaadatakse kuidas rõhk kappillarides muutub. 11. Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust. Rõhupommiga- 12. Joonista Höfler-Thoday diagramm 7 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal. U2% 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas. Maatriksjõud,kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust?Suhtelise niiskusena ja mahuniiskusena 16. Kuidas liigub vesi juurtes?Liigub läbi ühinenud endodermide
ALATI NEGATIIVNE SUURUS 6 Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib Turgorpotentsiaal φt - töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel 7 Kirjuta veepotensiaali valem kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali Raku veepotentsiaal φraku = φt + φπ 8 Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs, krüoskoopia; rõhusensor 9 Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust - rõhupommiga 10 Joonista Höfler-Thoday diagramm 11 Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal 12 Millised jõud mõjutavad vett mullas •Maatriksjõud •Kapillaarjõud •Raskusjõud 13 Kuidas mõõta mulla veesisaldust? mõõdetakse: •suhtelise niiskusena •mahuniiskusena 14 Kuidas liigub vesi juurtes?
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi ...
osmootset ja turgorpotentsiaali! raku=t+ ; osmootne alati negatiivne, turgorpotentsiaal alati positiivne 10. Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs - tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku (vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia - temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor - vaadatakse kuidas rõhk kapillaarides muutub. 11. Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust! Määramine rõhupommiga 12. Joonista Höfler-Thoday diagramm 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal? 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas? Maatriksjõud, kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust? Suhtelise niiskusena või mahuniiskusena. (Kaalumisega enne ja pärast kuivatamist). 16. Kuidas liigub vesi juurtes?
langeb, hakkab ta alumisest vett ära imama. See jõud kandub edasi naaberrakkudele kuni lehte läbivate soonteni. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv tee edasiandmiseks suurtele kaugustele. Organismid, kel puudub juhtsüsteem (nt samblikud) on väikeste mõõtmetega. Kaugtransport ksüleemis – transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Vesi liigub kiiremini tüve alumises osas, aeglustub tõustes, olles aeglasem okstes ja võrsetes. JUURERÕHK Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga või puuduva transpiratsiooni korral tekib soontes ülerõhk, mis ilmneb võrse või juure lõikepinnalt väljuvas mahlavoolus. Juurerõhk tekib varuainete
Gutatsiooni ei esine okaspuudel. Vee lähistransport toimub lehes- Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega. Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett äta inema. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv vee edasikandmiseks kaugele. Vee kaugtransport ksüleemis- kulgeb kuni 100m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lehe parenhüümi rakkudes tekib madal veepotentsiaal, mis loob potentsiaalgradiendi kuni juurerakkudeni, tingides pideva kapillaarse veesamba. Veesammast aitavad koos hoida ja ülespoole nihutada kohesioon- ja adhesioonjõud. V ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. 1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasvu all mõistetakse taime või tema organite pöördumatut suurenemist, mille aluseks on
Turbas sisalduva adsorbtsioonvee kogus oleneb turba lagunemisastmest; vähem on adsorbtsioonvett lagunemata turbas ning enam on seda lagunenud turbas. 1.3.4. Kasvupinnaste hüdroloogilisi näitajaid Vee liikumist või paigalpüsimist kasvupinnases reguleerivad mitmed erinevad füüsikalised jõud, mille üldnimetuseks on kasvupinnase veepotentsiaal. Vesi liigub alati kõrgema potentsiaaliga piirkonnast madalama suunas. Veepotentsiaali mõõtühikuks on Pascal (Pa) Eristatakse vee kapillaarset potentsiaali, survepotentsiaali ning osmoosset potentsiaali. Oma olemuselt on veepotentsiaal surve vastandnähtus – seega vaakum. Alljärgnevalt mõningaid kasvupinnase hüdroloogilisi näitajaid: 17 1) Kasvupinnase veemahutavus Veega küllastunud ehk täieliku veemahutavuse olekus oleva kasvupinnase veepotentsiaal
annaabi.ee 
