Vee olulisus organismile (0)

Valga Gümnaasium

10 c klass

VEE OLULISUS ORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja  Valga 2013SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………3

1.MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES…………………….…………………………. …..4 1.1 Vesi 

inimorganismis………………………………………………………………………..5

2.VEE OLULISUS TAIMEDES………………………………….…………………………...6

2.1 Vee füsioloogiline tähtsus………………………………………………………………….6

2.2 Veepotentsiaali olemus…………………………………………………………………….7

3. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………...…….8

4. KASUTATUD ALLIKAD………………………..……………………………………..….9 2
Sissejuhatus

Antud uurimistöö eesmärgiks on uurida vee olulisust kahes erinevas 
organismis, inimestes ja taimedes.  See teema on väga aktuaalne ning 
seda uuritakse enamus ajast, kuna inimesed ja taimed arenevad. Töö 
tähtsuseks on see, et sellega saab hoiduda probleemidest, mis on seotud 
veega. Hüpoteesiks on taime arenemine, mis taimega juhtub ja milline on 
taim pärast eksperimenti.  Töömeetod on eksperiment. Peamised allikad 
on internet ja raamatud. 

3  MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES

Kõik reaktsioonid organismides toimuvad vesilahustes. Vesi on paljude reaktsioonide  lähteaineks ja saaduseks. Organism omastab ainult lahustunud toitaineid.  Ainevahetusprotsessidel tekkinud jääkained eraldatakse organismist väljahingatava õhuga või  kõrvaldatakse koos higi, uriini ja roojaga. Vesi aitab hoida organismide temperatuuri, sest tal  on suurem soojusmahtuvus. Tänu vee aurustumisele nahapinnalt ja kopsude kaudu säilib  kehatemperatuur normaalsena isegi siis, kui õhutemperatuur ulatub 40-50 soojakraadini.  Seetõttu tuleb kuuma ilmaga vett ka oluliselt enam tarbida.veesisalduse tõttu on nahk alati  niiske ega muutu hapraks.  Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob  püsiva sisekeskkonna. Vett vajab elusorganism õhuhapniku kõrval kõige enam. Ilma veeta ei  suuda rakud oma ülesandeid täita. Kuna inimorganism suudab omastada ainult vees  lahustunud toitaineid ning seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda üksnes vett  sisaldavas keskkonnas, on veel lahustajana ja transpordivahendina organismis oluline roll.  Elutegevuseks on vesi vältimatu. Toiduta elab inimene nädalaid, veeta aga vaid päevi.  Päevane veevajadus kaetakse joogivee ja toiduainete koostisse kuuluva veega. Organismis  toimub ka süntees ( Karik 2006 ) .

4  Vesi inimorganismis

Terve täiskasvanud inimese üldmassist moodustab vesi 60-73%.  Kusjuures eluea vältel  organismi veesisaldus pidevalt väheneb. Meeste organism sisaldab enam vett kui naiste  organism, samuti on kõhnade inimeste organism veerikkam kui tüsedamate oma, sest  rasvkude sisaldab vett minimaalselt. Näiteks imik sisaldab vett ca 77%, kõhn mees 70%,  kõhn naine 60%, tüse mees 50% ning tüse naine vaid 42%. 

VEE OLULISUS TAIMEDES

Nii nagu loomad, vajavad ka kõik taimed oma elutegevuseks vett. Kui mõelda taimedest kui  elusolenditest, kes hingavad, toituvad ja kasvavad nagu teisedki elusolendid,siis polegi selles  midagi üllatavat. Vesi moodustab elusorganismi sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised  protsessid ning see on organismis põhiliseks lahustiks (universaalne, neutraalne). Vesi on  keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vesi koosneb  hapnikust, mis on levinud oksüdeerija ja vesinikust, mis on aktiivne redutseerija. Vesi aurab  igal temperatuuril, see tagab taimes aga püsiva tõusva veevoolu. Veel on erakordselt suur  pindpinevus, mis on oluline adsorptsiooniprotsessides (ainete, vedelike ning gaaside,  pindmine neeldumine tahke keha pinnale). Vesi laseb läbi nähtavaid ja ultravioletseid  valguskiiri, seega saavad taimed vees fotosünteesida. Vee füsioloogiline tähtsus.  Vesi on taimes füsioloogilis-biokeemiliste protsesside (ainevahetuse) toitumiskeskkonnaks.  Taim omastab mullast toitaineid vaid vees lahustunud kujul. Vesi moodustab elusate  taimerakkude koostisest põhilise (90%) osa, tagades seejuures nende turgori, mis on aluseks  taimede tavapärasele välimusele (organite asetusele ruumis). Taimede veesisaldus varieerub  sõltuvalt kudede tüübist ja nende füsioloogilisest seisundist. Vee auramise (transpiratsiooni)  abil reguleerivad taimed oma temperatuuri - töötab nn. vesijahutussüsteem, sama kehtib ainete transpordi (tõusev ja laskuv vool) kohta taimes. Vesi on taime temperatuuri stabiliseerijaks  tänu suurele soojusmahutavusele. Olles elektroni ja prootoni allikaks, kujutab vesi endast ühte fotosünteesi lähteainet. Vesi on vahetu osaleja ensüümreaktsioonides. CO2 lahustub vees  enne, kui klorofülli sisaldavad rakud ta omastavad. Hingamisel kasutatakse orgaaniliste ainete oksüdeerimiseks vee molekulist pärinevat ja fotosünteesil vabanevat molekulaarset hapnikku.

6 Veepotentsiaali olemus.

Vesi liigub taimes, iga liikumine nõuab aga energiat. Vesi liigub nagu kõik teisedki ained  mööda energiagradienti. Taimeraku koostise muutused (keemilised reaktsioonid, ainete  liikumine raku erinevatesse osadesse) tingivad raku vaba energia muutusi ja loovad selle  gradiente. Uurimistöö käigus tehti eksperiment, mis juhtub ühe taimega, mida kastetakse ja  teise taimega, mida ei kasteta. Eksperiment sooritati kahe nädala jooksul. Kastetud taim  kasvas jõudlast edasi ning sellel ajal kui esimene taim kasvas hakkas teine taim vaikselt  närbuma, kuna ei saanud piisavalt toitaineid. Eksperimendi lõpuks oli esimene taim terve ja  teine taim ära närbunud. 

Kokkuvõte

Uurimistöö käigus leiti vastus sellele, mis juhtub taimega, mida ei kasteta. See taim närbus  kahe nädala lõpuks ära, kuna ei saanud piisavalt toitaineid. Teine taim püsis elus nind kasvas  aina suuremaks. Inimese organism ei suuda ilma veeta elada, kuna veel on palju ülesandeid,  mida ta peab täitma. Tehti kindalks, kui palju sisaldab inimese organim vett. Taimedel on vaja vett fotosünteesiks, kuna selle käigus tekib hapnik, milleta inimesed elada ei saa. 

Kasutatud allikad

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/463/3.%20Vesi %20taimes.pdf http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/4vesi/7-4-17-2.htm http://press.alecoq.ee/vesi/vee-olulisus-inimorganismile/ Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed. Hergi Karik  9