enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata. Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks
maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et merevesi on üsna soolane. Vee ringkäik looduses · Kõrgemale tõustes veeaur jahtub ja muutub veepiiskadeks, millest moodustuvad pilved. · Päike soojendab maad, kui ka vett. · Selle tagajärjel aurustub osa veest õhku.. Vee olekute muutumine · Ilma külmenedes muutuvad veepiisad suuremaks ja nendest saavad jääkristallid. Lumi · Veepiisad pilvedes muutuvad jääkristallideks ja sajavad maapinnale lumena. Jää · Kui õues ilm läheb külmaks hakkab
Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine. Kütuste ja puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud.
Happevihmad Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on
26. Absoluutne niiskus- ühes m3 õhus sisalduv veeauru mass 27. Suhteline niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja sama temp. õhu küllastunud veeauru rõhu suhe 28. Kastepunkt- temp. mille juures õhu niiskus jõuab 100%ni 29. Kaste- maapinna temp. langeb öösel alla ja kastepuntki temperatuuri, seejärel hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma 30. Pilved- tõusvad õhuvoolud jõuavad kõrgusele, kus kerkiva õhu temp. langeb kastepunktini, veeldub tõusvas olev aur, muutub veepiiskadeks 31. Psükromeeter- koosneb kahest termomeetrist, 1 kuiv, 2 märg. Niiskuse väärtus määratakse näitude erinevuse põhjal
Niiskuse hulk oleneb kõige enam temperatuurist, sest kõrgemal temperatuuril on auramine veekogudelt ja maapinnalt suurem ja õhk mahutab veeauru rohkem. Samuti oleneb niiskuse hulk sellest, kas aluspind on veerohke või kuiv, sest mida veerikkam on aluspind, seda suurem on aurumine ja õhu rikastumine veeauruga. Niiskuse rohkust mõjutab ka tuul, mis võib niiskust selle tekkekohast eemale kanda ja kuiva õhu asemele tuua. Udu. Kui maapinna lähedal õhus toimub veeauru tihenemine veepiiskadeks või jääkristalldeks, et nähtavus väheneb, siis on tekkinud udu. Udu tekkimise esmaseks eelduseks on küllaldane veeauru olemasolu. Teiseks, veeauru tihenemiseks e kondensatsiooniks on vaja, et õhus oleks väikeseid kondensatsioonituumakesi, mille ümber veeaur saaks tiheneda veepiiskadeks. Udupiisad on mitmesuguse suurusega. Sooja õhu udupiisad on suuremad kui külma õhu udupiisad. Udu ei koosne alati väikestets veepiiskadest, vaid talvel esineb udu sageli jääkristallidena.
Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi. Müristamise ja välgu vahe oli 2,5 sek, kui kaugel toimus sündmus? Heli levimise kiirus 332 m/s Soojusülekande liigid: · Kondenseerumine- gaasiline aine muutub vedelikuks, nt veeaur muutub veepiiskadeks. Seda protsessi soodustab temperatuuri langus. ·
Rannikualade üleujutused maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades. Suured ilmamuutused ka sademetes. Ees ootab põhjapool (Eesti) talved tuulised ja tormised ning suved kuivad ja põllumajandus kannatab. Kõrbealasid hakkab üha rohkem levima. Happevihmad · Sudu suits ja udu. · Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskadeks ja muudavad vee happeliseks. · Eriti kahjustuvad happevihmade all okasmetsad. Okkad muutuvad pruuniks. · Happeliseks muutuvad ka veekogud ja mullad. Sudu tekkimiseks on vaja päikesevalgust, sudu ei teki hallide ja niiskete ilmadega. Sudu tekib õhusaastumisest kõik heitgaasid!!!!!1
troposfääris. Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu temperatuuri muutust, Puhtas ja kuivas õhus langeb 1 kraad 100 m kohta. Päikese soojendab maapinda, mille tõttu õhukihid soojenevad ja tõusevad üles, tekitades vertikaalseid õhuvoole, mille tõttu omakorda segunevad õhumassid. Õhumasside segunemise tõttu tekivad õhus vee faasimuutused, veeaur veeldub veepiiskadeks (kondensatsioon), veepiisad võivad ka külmuda (tahkuda). Mõnikord muutub veeaur kohe tahkeks, ilma et läbiks kondenseerumise faasi (sublimatsioon). Kondenseerumise, tahkumise ja sublimatsiooni tulemusena tekivad pilved. Samal ajal võib ka toimuda horisontaalsuunaline õhumasside liikumine, mida nimetatakse advektsiooniks. Tropsfääris esinevad omamoodi "õhujõed", mida nimetatakse jugavooludeks, milles tuulekiirus on vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s
Happesademeid põhjustab inimene oma tegevusega. Allpool on seletatud kuidas inimene põhjustab happesademeid: · Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega · Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase( sealhulgas ka vääveloksiide ja lämmastikoksiide ) · Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. · Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke. Happesademed ( vihm ja lumi) kahjustavad puude lehti ja okkaid. Kõige tundlikumad puud on happevihmadele okaspuud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on aga mitu aastat. Seestõttu on okkad kauem happerünnaku mõju all. Happesademed pesevad okastelt maha aurumist ja takistavad vahakihi, millepärast
Eesti asub niisuguse koha peal,kus alatasa kohtuvad põhjamaalt siia jõudnud külm ja lõuna poolt saabunud soe õhk. Külm ja tihe õhk sunnib sooja ja veeaururikka õhu tõusama. Jahtuvas õhus tekib vee ülejääk,millest sünnivad pilved. Mida tugevama jõuga kaks õhumassi vastastikku suruvad,seda pikemat aega ja ägedamalt sajab. Kui külm õhk liigub kiiluna sooja õhu suunas,jahtub viimane kiiresti. Veeaur õhus tiheneb veepiiskadeks ja tekivad pilved,mis toovad kaasa lühiajalise,kuid tugeva saju. Sooja õhu pealetungil taganeb külm ja tihe õhk aeglaselt. Soe kerge õhk tõuseb,nagu oleks tal ees nähtamatu mäenõlv,ja jahtub ning veeaur kondenseerub. Pilvekiht muutub aina paksemaks ja sadu kestab kaua.(1,Lk 48) 2. Eesti ilma mõjutajad ( õhumassid ) Peale päikesekiirguse hulga,mida maapind saab on teisigi kliima kujundajaid. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Atlandi ookean ja
SO2, NO, NO2, CO, CO2 ammoniaak aerosool 69. Mis toimub õhu saastamise tagajärjel? atmosfööri läbipaistvus väheneb ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. 70. Kuidas atmosfäär puhastub? sademete kaudu. > õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suureks ja sajavad maha. 71. Mis on HAPPESADEMED? kui lämmastiku ja vääveldioksiidid lahustuvad veepiiskadeks, siis nad muudavad vee happeliseks. 72. Mida happesademed põhjustavad? need muudavad mulla ja veekogud happeiseks. kahjustavad paekivist ehitisi
keskonnast läbi rakukesta. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest neid lagundades. ______________ Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiid ja lämmastikoksiid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Happesademed : 1. Kahjustavad otseselt taimede lehti ja nende kaudu taimi tervikuna 2. Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi; selle mõju taimedele on eriti ilmekas 3. Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks : veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda 4
Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgneb mürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid, kuna heli levib aeglasemalt, kui valgus. Välgulöögi kauguse määramiseks peab välgu ja müristamise ajavahe sekundites kolmega jagama, siis saab kauguse kilomeetrites, sest heli läbib 3 sekundiga 1 kilomeetri. (Köthe, R. 2003, lk 93 ) LUMI Maapinnalt aurunud vesi tõuseb koos õhuga üles. Kõrgel on külm. Külmas ei kogune veeaur veepiiskadeks, vaid väikesteks jääkristallideks. Tekkinud jääkristallid langevad pilvedest alla lumena. Jääkristallid,mis tekivad õhus, on nii kerged,et hõljuvad nagu tolmukübemed. Kui kristallid omavahel ühinevad, tekivad lumehelbed (lumehelbed on 6 harulised) KASTE Õhtul, päikese loojudes maapind, rohi, lilled ja kivid jahtuvad. Ka aluspinnaga kokkupuutuv õhukiht jahtub. Kui päeval aurus vett õhku rohkesti, siis õhtul tekib veeauru ülejääk osa sellest ei mahu enam õhku ära
osakesed. · Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. · Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskadeks ja muudavad vee happeliseks. Kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. HÜDROSFÄÄR · Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL · Sademed
annaabi.ee 
