iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse? 55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 56. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 57. Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ? 58. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ? 59
39. Veresoonte jaotus Klassifikatsioon. Veresooned jagunevad ehituse, jämeduse ja kulu põhjal arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arter on veresoon, mida mööda veri voolab südamest eemale. Arterites(v.a.kopsuarter) voolab hapnikurikas ja CO2 vaene veri. Veen on veresoon, mida mööda veri voolab südame suunas. Veenides(v.a. kopsuveen) voolab CO2, kuid väratiringe soontes ka toitainetest küllastunud veri. Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest
sisaldus (5-8 %). Eksudatsioon on tingitud järgmistest asjaoludest: a) kapillaaride seinte läbilaskvuse tõusust, b) vererõhu tõusust põletiku kolde veresoontes, c). kolloid-osmootse (ioonide-valkude) rõhu tõusust põletikulises koes, mistõttu vedelik liigub läbi veresoone seina välja kõgema kolloid-osmootse rõhu suunas. 2.5. Vormelementide, eriti leukotsüütide väljumine (migratsioon) läbi kapillaaride ja veenulite seinte veresoontest koldesse. See võimaldab koldes käivituda kaitsemehhanismidel nagu fagotsütoosil. 3. Proliferatiivsed muutused. Põletiku koldes toimub rakkude paljunemine. Kahjustatud rakud asenduvad uutega. See protsess algab nõrgalt juba kahjustuse staadiumis, kuid hiljem intensiivistub. Lõpuks asendub kahjustatud kude täielikult uuega. Kui aga toimus kudede lagunemine ehk nekroos, asendub kahjustatud kude sidekoega, tekib armkude.
Venoosne hüpereemia- tekib organites ja kudedes vereäravoolu takistuste tagajärjel. Hüpereemilise piirkonna varustamine arteriaalse verega muutub puudulikuks aeglase verevoolu tõttu. VENOOSSE HÜPEREEMIA PÕHJUSED 1. Veenide kompressioon veeni kompressioon väljapoolt kasvaja, tiine emakas, armkude, ligatuurid jne. 2. Veeniseinte lõtvumine füüsikaliste, keemiliste, nakkuslike tegurite ja toitumishäirete poolt põhjustatud veenide ja veenulite seina kahjustus hobuste vertähntõbi, nõlg, sigade punataud jne. 3. Tromboos veenisisese trombi moodustumine 4. Südamehaigused eeskätt südame parema poole puudulikkuse korral 5. Verevoolu takistus väikeses vereringes kopsuemfüseemi korral kopsukoe elastsuse vähenemisest ning mahu suurenemisest 6. Kestev lamamine veenide väline kompressioon, lokaalne verevarustuse halvenemine, lamatiste teke. VENOOSSE HÜPEREEMIA TUNNUSED JA TALITLUSLIKUD MUUTUSED 1
Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust, Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime Süntees: vereliistakud, nuumrakud, endoteelrakud Toimed: - valu - Silelihasrakkude kontraktsioon - Põletiku regulatsioon - Ca liikumist - Reguleerib hormoonide aktiivsust - Rakkude kasvu kontroll Leuktorieenid: autokriine ja parakriinnne toime. Leukotrieenid on: LTA4, LTB4, LTC4, LTD4, LTE4 & LTF4 LTB4: neutrofiilide kemotaksis, veenulite vasokontriktsioon, bronhospasm. Leukotrieenid osalevad astma patofüsioloogias: sekreedi produktsioon, bronhide ahenemine, põletikurakkude voog hingamisteedesse. LTC4, LTD4 ja LTE4 on tsüstenüülleukotrieenid, mille retseptorid CysLT1 & CysLT2 esinevad nuumrakkudel, eosinofiilidel, endoteelrakkudel. Tsüstenüülleukotrieenid indutseerivad anafülaktilst sokki. Kemokiinid: on kemotaktilised tsütokiinid Eristatakse:
integriinid - heterodimeersed valgud, esinevad nt lümfotsüütides ICAMS –immuunoglobuliinide superperekonda kuuluvad adhesiooni molekulid Ülejäänud on monomeerid, integriinid on dimeerid. Kui kõik seostumised on ära olnud lastakse rakk läbi. Adhesioonimolekulide spekter määrab ära, kus on selle raku kodu, kas nahas limaskestades maksas jne. Postkapillaarsed veenulid (HEV-high-endotelial venules) 1sekundis ühes lümfisõlmes 14x10³ lümfotsüüti läheb läbi poskapillaarsete veenulite (HEV) Vaskulaarsed adressiinid--Homing receptors, naiivsed lümfotsüüdid liiguvad erinevalt võrreldes mälu-ja efektor lümfotsüütidega. Vaskulaarne – juhtkudedega seotud Kemokiinid (kemotaktilised tsütokiinid) 90-130 aminohapet,väikesed valgud Osalevad ka mujal kui immuunreaktsioonides - aju,süda jne. Üle 50 kemokiini ja 15 erineva retseptori on juba leitud Retseptorid G-valgu seoselised Selgroogsetel (+mõned viirused ja bakterid) -selgrootutel pole leitud
T- rakkude puhul, liigub eellasrakk tüümusesse, tekib tüomotsüüt, lümfisõlmes ja põrnas tekib antigeeni toimel T-rakk Lümfoidsest eellasrakust luus arnebe luus homopoeetiline tüvirakk, mis areneb lümfoidseks eellasrakuks jaareneb B-rakk. Puhkavate ning aktiveerunud (efektor) T- ja B-rakkude erinevused. Puhkav rakk on normaalne. Effektor B rakk on täitnud Golgi kompleksiga (toodetakse antikehi) Effektor T-rkk toodab tsütokiine Kapilaarijärgsete veenulite tähtsus lümfotsüütide verevoolust lümfisõlme tungimises. Veenulist väljuvad B ja T lümfotsüüdid lümfisõlme. Lümfotsüüdid suruvadennast läbi enodeetli rakkude B-lümfotsüütide areng ja antikehade tootmine. Lümfoidsest eellasrakust areneb pro B-rakk,millel on intratsellulaarne immunoglobuliin raske ahel. Edasi pre B-rakus on arenenud juba rasked ahelad ja surrogaat kerge ahel. Ebaküpsel naiivsel B-rakul on immunoglobuliin välja arenenud. Küps B-rakk vabaneb lümfoidsesse
voolamine aeglasem. Takistus aordis, suurtes arterites ja arteriharudes ei moodusta üldisest takistusest üle 1/5, sest neil on suur diameeter(?). Terminaalsetes arterites ja arterioolides on takistus peaaegu pool kogutakistusest, tingitud nende diameetri vähenemisest, mida paralleelselt lülitatud sooned kompenseerida ei suuda. ¼ takistusest on põhjustatud kapillaaride poolt. Veenulite takistus on 4 % ja ülejäänud veenide oma 3%. 34) Vererõhk veresoonkonna eri osades, vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhk on jõud, mida veri avaldab veresoone seinale pinnaühiku kohta. Maali-Liina, jaanuar 2012 Arterites on rõhk suurim, kuid südametegevuse faaside tõttu perioodiliselt muutuv.
Nad mõjutavad oma kontraktsiooni või dilatatsiooniga. 3. Kapillaarid – ehk ’’vahetusveresooned’’. Nad vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, elektrolüüte, hormoone. Nende seinad on õhukesed ja puudub silelihaskiht. Kapillaaride seintes on poorid, mis on läbitavad veele ja väikesemolekulistele ainetele. Nende läbimõõt on 5-8 mikromeetrit ja pikkus on 0,5 – 1mm. 4. Veenulid – ehk samuti ’’vahetusveresooned’’. Veenulite seintes puudub lihaskiht. 5. Veenid – ehk ’’mahtuvusveresooned’’ – tänu heale venivusele kasutatavad veredepoodena. Veenide seinte ehitus on sarnane arteritele ent nad on õhemad. Teatud vahemaade tagant on klapdi, mis võimaldavad verel liikuda vaid südame suunas. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt
annaabi.ee 
