kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris, salkadena. Oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit. Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust. See algab linnupaari
äärtes.Alumistes kihtides liigub õhk keskelt äärtele.Hoovus-Meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, põjustatud pealmiselt tuule poolt.Temp.amplituud-Äärmusnäitajate vahemikIsoterm-samatemperatuurijoon.Lumepiir- Pideva lumekattega ala piir mägedes.Metsapiir-Joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm.Transpiratsioon-Aurumine taimedelt.Füüsikaline auramine- Auramine veekogudelt või maapinnalt.Õhuniiskus-Veeauru hulk õhus, mis jaguneb absoluutseks ja suhteliseks niiskuseks.Happevihmad/sademed-Happelise reakt. sademed, mis on tekkinud gaasiliste väävli-lämmastiku jm ühendite lahustumisel õhu veepiiskades.Sudu-Suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu.Osoonikihi hõrenemine-Osoonikihi hõrenemine teatud piirkonnas. Nt Antarktika.Kasvuhooneefekt- Nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühialainelist PK, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga
palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja. Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab ja mõnedelt jäätunud veekogudelt sulab jää ära. Suvel ja sügisel sajab palju, sest tõusvad õhuvoolud jahtuvad, kondenseeruvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Läbitavad linnad Jõgi voolab läbi järgmistest linnadest: Donaueschingen, Möhringen, Tuttlingen, Sugmaringen, Riedlingen, Munderkingen, Ehingen, Ulm, Günzburg, Donauwörth, Neuburg, Ingolstadt, Kelheim, Regensburg, Straubing, Deggendorf, Passau (Saksamaa), Linz, Krems, Tulln,
Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad. Üldist
Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias jaAafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris, salkadena. Oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit. Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust
Van Delft maalis ka rahulikke argitoimetusi, kus tegevus toimub siseruumis, kuhu külje pealt langeb aknast mahe valgus. Terborch on tuntud oma meisterlikkuse poolest, millega annab edasi läikiva atlassi ja sügavad samettoonid. Steen ja van Ostade andsid oma zanripiltidel edasi vaesemat rahvast mitte tööd rügamas, vaid puhkehetkil. Elumõnusid näitasid natüürmordid. Maastikumaalijad võtsid vaesevõitu hollandi maastikule appi peegeldused veekogudelt ja lõid väga kauneid pilte kodumaast. Meremaal, loomamaal, linnavaated. Portreemaal tõusis kõrgele tasemele ja seda harrastas Hals. Rembrandt(1606-1669) lõi noorusaastail rikkalikke, soojas, kullakas toonis, elurõõmsaid pilte aga hiljem sügavaid, tõsiseid, kannatust ja muret väljendavaid pilte. abikaasa Saskia ja lähedast surmad, tellijate tüdinemine ja vaesumine. Kadunud poja tagasitulek. Kasutas sooje tumepruune, kuldseid ning sügavpunaseid toone ning vahel ja tuhmi sinist
vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam. Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning pilvitu öö on külm. Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest Maa poole tagasi. See,kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob,sõltub pilvkatte paksusest.(1,lk 45) Kuidas pilved tekivad ? Õhus on alati veearu.Selle hulka õhus iseloomistatake õhuniiskusega. Päikesesoojuse mõjul aurab vett veekogudelt,maapinnalt,taimedelt ja üldse kõikjalt,kus seda on.Sellepärast on õhk mere kohal alati niiskem kui maismaa kohal. Soe veeaururikas õhk on kerge ja hakkab maapinna kohalt tõusma.Tõustes õhk jahtub,sest kõrgemal on külmem. Pilvede tekkimiseks peab õhk jahtuma nii palju,et selles olev veeaur enam õhku ei mahu ja tiheneb veepiisakesteks ehk kondenseerub. Tillukestest veepiisakestest ja miinuskraadide puhul tekkinud jääkristallidest
Vee aurumisel kaasneb molekulide lahkumisega veest vee temperatuuri langus. 1 grammi vee aurumiseks kuluv soojus on aurumissoojus. See on vastavalt vee temperatuurie erinev. Aurumiseks kulunud soojuse viib veeaur varjatud kujul endaga kaasa, seega peituvad veeaurus suured soojusvarud. Auramine oleneb paljudest teguritest. Veekogude pinnalt võib auramine toimuda piiramatult, kuid pinnases pole alati auramiseks vajalikku vett, sellepärast on auramine veekogudelt suurem. Auramisele avaldavad suurt mõju õhutemperatuur ja õhu niiskus. Mida kõrgem temperatuur ja kuivem õhk, seda intensiivsem võib olla auramine. Pinna kohale, kust toimub auramine, koguneb rohkesti vee molekule, mis edaspidist aruamist vähendab. Tuul kui veeauru eemaldaja, soodustab auramist. Taimed vajavad väga palju vett, suurem osa sellest veest aurub taimedest lehtede kaudu välja. Auramise mõõtmisel määratakse, kui palju vett antud ajavahemikul on aurunud. Aurustumise
Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad.
pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt)
on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda CO2. 5)Vee auramine maapin nalt– koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine – see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus Pilet nr
Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul. Tavaliselt mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsese pinnaühikule (cm 2) langeva otsekiirguse voogu 1 minutis. Max intensiivsus nii kiirtega risti asuvale kui ka horisontaalpinnale on juunis ja min detsembris. Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon. Peamiseks aurustumise allikaks on merede ja ookeanide pinnad
- õhurõhk - rõhu suurenedes auramine nõrgeneb, sest välisrõhk pidurdab veemolekulide sattumist õhku - vee enese temperatuur - soojema vee molekulid on liikuvamad, auramine seega intensiivsem - vee voolamine ja lainetus veeosakeste kokkupuuted õhuga sagenevad - vee keemiline koostis, temepratuuri jaotumine sügavusega, veekogu enese sügavus jne Võimalik (potentsiaalne) auramine kui looduslike tingimustega (pidev vee olemasolu) on kindlustatud auramine (auramine veekogudelt), siis on see antud kliimatingimustes maksimaalne. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Näiteks põhjapoolkera kõrbetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100 mm, võimalik auramine aga 800-1000 mm. 28) Transpiratsioon. Aurumine taimeorganite kaudu (lehed, varred). Toimub läbi õhulõhede, rakkude vaheruumis on õhk veeauruga küllastunud. Toimub seni kuni õhulõhed on avatud, samas mõningane aurustumine vartelt ja kutiikulalt
õhukiht.2)konvektsioonivoolud,mis vähem kord rohkem vastavalt õhu tingimustega (pidev vee olemasolu) on suuremast liikuvusest võrreldes tekivad aluspinna ebaühtlase relatiivsele niiskusele. Õhu relatiivse kindlustatud auramine (veekogudelt) siis on jäämolekulidega samal temperatuuril. soojenemise tagajärjel.Alumine,rohkem niiskuse suurenedes nad paisuvad ja see antud kliimatingimustes maksimaalne. soojenenud õhk muutub hõredamaks ja vähenedes tõmbuvad kokku. Nimetatut
sid nõnda, et need on "ülitehnologiseeritud", mille korral eksisteeriksid kõikjal näiteks mikrokiibid ja hõljuklaevad. Tõeline kõrgelt arenenud tsivilisatsioon aga neid "vidinaid" enam ei vaja. Morphusolendid ( näiteks Maal elavad inimesed ) sõltuvad samuti ka Maal elavast elusloodusest, millega tuleb inimestel "planeeti jagada". Elus püsimiseks saab inimene oma energia keemiliselt, see tähendab toidu ja vee kaudu, mis saadakse loomadelt, taimedelt ja veekogudelt. Selline sõltuvus elusloodusest aga amorphusolenditel puudub, sest nemad saavad elus püsimiseks oma energia just valguse kaudu ( näiteks nagu taimed ) või ümber olevast mateeria väljast, näiteks gravitatsioonili- sest energiast. Keemilist energiat, nagu toitu ja vett, ei ole neil enam vaja. Amorphusolendi energia- väli eksisteerib umbes nii nagu näiteks planeet Maa magnetväli, mis ei vaja ju "toitu ega vett".
sid nõnda, et need on "ülitehnologiseeritud", mille korral eksisteeriksid kõikjal näiteks mikrokiibid ja hõljuklaevad. Tõeline kõrgelt arenenud tsivilisatsioon aga neid "vidinaid" enam ei vaja. Morphusolendid ( näiteks Maal elavad inimesed ) sõltuvad samuti ka Maal elavast elusloodusest, millega tuleb inimestel "planeeti jagada". Elus püsimiseks saab inimene oma energia keemiliselt, see tähendab toidu ja vee kaudu, mis saadakse loomadelt, taimedelt ja veekogudelt. Selline sõltuvus elusloodusest aga amorphusolenditel puudub, sest nemad saavad elus püsimiseks oma energia just valguse kaudu ( näiteks nagu taimed ) või ümber olevast mateeria väljast, näiteks gravitatsioonili- sest energiast. Keemilist energiat, nagu toitu ja vett, ei ole neil enam vaja. Amorphusolendi energia- väli eksisteerib umbes nii nagu näiteks planeet Maa magnetväli, mis ei vaja ju "toitu ega vett".
sid nõnda, et need on “ülitehnologiseeritud”, mille korral eksisteeriksid kõikjal näiteks mikrokiibid ja hõljuklaevad. Tõeline kõrgelt arenenud tsivilisatsioon aga neid “vidinaid” enam ei vaja. Morphusolendid ( näiteks Maal elavad inimesed ) sõltuvad samuti ka Maal elavast elusloodusest, millega tuleb inimestel “planeeti jagada”. Elus püsimiseks saab inimene oma energia keemiliselt, see tähendab toidu ja vee kaudu, mis saadakse loomadelt, taimedelt ja veekogudelt. Selline sõltuvus elusloodusest aga amorphusolenditel puudub, sest nemad saavad elus püsimiseks oma energia just valguse kaudu ( näiteks nagu taimed ) või ümber olevast mateeria väljast, näiteks gravitatsioonili- sest energiast. Keemilist energiat, nagu toitu ja vett, ei ole neil enam vaja. Amorphusolendi energia- väli eksisteerib umbes nii nagu näiteks planeet Maa magnetväli, mis ei vaja ju “toitu ega vett”.
annaabi.ee 
