jne) b) Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) c) Infrapunane kiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused madalatel ja kõrgetel temperatuuridel elamiseks jne) d) Õhuniiskus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik jne) e) Hapniku hulk (kui on tegemist veekeskkonnaga ) , hapnikuvaesusega kohastunud organismid. f) Happelisus, sellega kohastunud organismid g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik) h) Laia ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik) 4. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos (2 näidet koos selgitustega)
Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. MARDIKALISED Mardikad on kõige mitmekesisem ja arvukam putukarühm. Nende hulgas on röövputukaid, kõdu- ja taimtoidulisi, parasiite ning raipesööjaid. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad, millega nad kaitsevad puhkeajal lennutiibu ja tagakeha. Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu. Nad võivad toituda taimedest, lagunenud orgaanilisest ainest, sõnnikust ja raipest. LEPATRIINU Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused
Liblikate keha katavad karvakesed, mis aitavad sooja hoida ja osa neist ka kompida. Liblikad on imemissuised. Liblikad toituvad iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla kokku kerivad nagu kellavedru. Mardikalised- (nt põrnikad, jooksikud, kärsakad) Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neil on kattetiivad (tugevad ja paksud eestiivad), tagatiivad on kilejad lendamiseks. Enamik mardikalisi on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud. Neil on oma jagunemine aga, kuna neid putuka liike on nii vähe siis eraldi jagunemist neile ei tehtud. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas
hukkuvad ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehaväline viljastumine toimub peamiselt veeloomadel (sest evolutsiooniliselt on elu tekkinud vees.) ● Kehasisene viljastumine: Küpseb vähem sugurakke, kuid viljastumise tõenäosus on suurem ja rakud on paremini kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Kehasisene viljastumine toimub peamiselt maismaaloomade hulgas (sest sugurakud pole ümbritsetud veekeskkonnaga.) ● Hermafrodiit: mõlemasuguline loom. (nt. tigu) ● Lahksuguline: emas- ja isassugu. (nt. kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad) ● Partenogenees: järglane areneb viljastamata munarakust, kus haploidne munarakk kahekordistab oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng
lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised). Osad rühmad kohastusid veekeskkonnaga (vaalalised, loivalised) ja siirdusid vette. Austraalias kukkurloomad. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnane tänapäevastega. Laiemalt levisid konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud ja rohttaimed. U 7-5 mln a eest toimus hominiidide lahknemine primaatidest. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Darvinlik evolutsiooniteooria: indiviidide rühmad (populatsioonid, liigid) evolutsioneeruvad. Populatsioon: eri aladel elutsevad liigi asurkonnad
Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. Riik Seened. Hk. Viburseened Üherakuline kerajas, Risomütseel, rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n (harva lisaks 2n staadium), paljuneb Zoospooridega, Enamasti sugurakkude (emas -paigal hüüfil suur; isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos), elavad Vees ja mullas ja maismaal, Parasiidid veeorganismidel, maismaal, vettekukkunud surevail organismidel. Riik Seened. Hk
o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. · Esindajad · Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised · Ujuv penikeel
o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Esindajad Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed Sugukond võhalised Flamingolill Soovõhk Kalmus Väike lemmel Sugukond penikeelelised
t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest (kõdunevas materjalis leidub). Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. 8) Nuuterseened Riik: Limaseened u 29 liiki, rakusisesed parasiidid zoosporangiumid (sek. zoospoorid). Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. 9) Hõimkond: Munasseened Riik: esiviburlased seotud veekeskkonnaga, u700 liiki Hulgatuumsest vaheseinteta seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva Suguline protsess: hüüfide tippudel arenevate sugurakkude ühinemisel moodustub puhkeos--> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. VETIKAD:
Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed.
sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus: 1. Ruumisemioos elusolendi paiknemine ruumis, ruumi jaotumine kohtades loomade jaoks, looma personaalse sfääri ulatus (H. Hediger), orienteerumine, seondub keskkonnaga, milles loom elab, ja taktiilse meelega (nt veeelanikel vahetu kontakt veekeskkonnaga) 2. Ajasemioos ajaeristused, mida elusolend võimeline tegema, hetke pikkus ja aja subjektiivne kiirus tema jaoks (teo jaoks on aeg palju aeglasem kui inimese jaoks, aga lindude jaoks kiirem), tegevuste ajastamine ja sünkroniseerimine, ööpäevarütmid 3. Ainevahetuse e metabolismi semioos toidu otsimine, äratundmine, kinnipüüdmine ja omastamine, vedeliku otsimine ja tarvitamine, ohutu keskkonna äratundmine puhkamiseks 4
Nad on peamiselt levinud troopiliste alade mandri- ja rannikuveekogudes. Kärsspealiste ainus nüüdisaegne liik tuataara on säilinud ainult Uus - Meremaal. Soomuseliste-selts, 5700 liiki hõlmav, on ainus roomajate rühm, kelle arengus on praegu õitseaeg. Sinna kuuluvad sisalikud, maod ja kameeleonid. Roomajate kehaehitus ja füsioloogia. Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on munade soonkestade tekkimine. Soonkest takistab tunduvalt munade kuivamist, kuid ei hoia seda täielikult ära. Munad saavad normaalselt areneda siis, kui pinnase niiskus on üle 25%. Koorkesta ilmumine tähendas nii kaitset ärakuivamiste vastu kui ka kohastumist, et muna saaks areneda uutes tingimustes. Soomuseliste muna on primitiivne - suur osa loote arenguks vajalikust veest võetakse ümbritsevast keskkonnast
Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed
Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed
annaabi.ee 
