See peatükk käsitleb koostisaineid ja meetodeid, mida ja ka miks emulsioonidesse pannakse. Emulsiooni definitsioon Emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. Enamik emulsioone on õli-vees (o/w) tüüpi, ehk siis õlifaas on piiskadena veefaasi sisse pihustatud. Vesi-õlis tüüpi emulsioone kasutatakse öökreemides,beebidele mõeldud tsinkoksiidi võietes ning päikeseblokkides. Möödunud aegadel on need jätnud nahale rasvase tunde, kuid tänu viimase aja arengutele pehmendikeemias ja eriti just silikoonikeemias, on see arusaam muutnud. Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles ,,reeglis" on äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on
seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees Biofunktsioonid 1. Kaksikkihi tekitamine - sabad koos, nende ala on hüdrofoobne, väljaspool olevad pead on hüdrofiilsed. See on biomembraanide ehituslik alus. See ei lahustu ei hüdrofoobsetes ega hüdrofiilsetes lahustes. 2. Fosfolipiidid on emulgaatorid - st ühend, mis seob lipiidse ja veefaasi ühtseks tervikuks. 3. Toimivad pesemisvahenditena nt sabaosad seostuvad rasuga, peaosad loputusveega 4. Kopsusompudes on fosfolipiidid pindaktiivsed ained ja nad ei lase kopsusompudel kokku kleepuda. Enneaegselt sündinud lapsed: 7. elukuul sündinud lapsed jäävad enne ellu, kui 8. elukuul sündinud, sest 8. kuul sündinud lapsel on vähem lipiide kopsus, kuna ta kopsus arenevad kiiresti sel hetkel. 5
Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta antioksüdantidest. 21. Miks DNA eraldamisel kasutati fenool/kloroformi? Fenool sadestab valgud ja lipiidid. Kloroform aitab paremini säilitada piirpinda fenooli ja veefaasi vahel. 22. Miks DNA eraldamisel on vajalik sadestamine? Sadestamine aitab proovi kontsentreerida, 70% EtOh aitab veel soolasid välja pesta (ensüümid ei tööta, kuid DNA lahuses on soolad). 23. Miks kasutati 70% etanooli dsDNA eraldamisel ja 96% etanooli ssDNA eraldamisel? 70% EtOH on piiriks, mil DNA veel ei hakka lahustuma. 96% EtOH + NaAc kasutatakse ssDNA puhul, kus Ac aitab hoida keskkonda happelisemana. DNA on vees lahustuv, kuid 70% EtOH-s mitte. Kangem EtOH ei pese välja
Väiksemad kristallid seovad hästi vedelat rasva ja saadav või on tavapärasest kõvem. 29. Mis on ühe- ja mitmeastmelise koore füüsikalise valmimise põhiline erinevus? 1.astmelise valmimise korral on temperatuur muutumatu kuni valmimise lõpun. 2.astmelise puhul aga valmimise jooksul muudetakse temperatuuri vastavalt rasvhapete koosseisule. 30. Kuidas nimetatakse koore kokkulöömisel rasvast tekkivaid esmaseid moodustisi? Võitera 31. Kuidas nimetatakse või valmistamisel eraldatud veefaasi ja mida see peale vee veel sisaldab? Pett, sisaldab: · Vesi 91% · Laktroos 4,6% · Valk 3,4% · Soolad · 0,7% · Rasv 0,4% · Fosfolipiidid 0,4% · Letsitiin 0,1% 32. Missugused on need kolm põhiprotsessi, mis on vajalikud või valmistamiseks koore kokkulöömise meetodil? · Intensiivne vahu moodustamine kokkulöömise alul · Vahu tihenemine. Koorde hakkab tekkima vedelat rasva, kuna rasvakuulikesed purunevad · Võitera moodustumine
6 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia Värvainete ülesandeks on tootele atraktiivse välimuse andmine. Puuviljamaitselisandite kasutamisel aitavad värvained parandada ka jäätise värvust. 6.5. Retseptuuri koostamine Segu koostamisel tuleb arvestada kasutatava friiseri tüübiga ning kuivaine suhtega veefaasi. Kui viimane on väga kõrge, on risk, et tekib `liivane' tekstuur laktoosi kristalliseerumise tõttu. Kui see on liiga madal, saadakse jäise teksuuriga toode. Arvustuste aluseks on tõsiasi, et piima rasvata kuivaine seob ca kuuekordse koguse vett. Sellisel juhul rasvata kuivaine sisaldus oleks 100 - rasvaga kuivaine % / 7 (7=6+1 osa) Näiteks vertikaalse friiseri kasutamisel oleks segu (7% rasva, 12,5% suhkrut, 1%
põhikomponentideks on valk ja rasv FAO toode, mis on saadud piima kalgendamisel ja järgneval vadaku eraldamisega. Toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. 8. Nimeta juustu tootmise põhifaasid I Põhifaas piimarasva ja valgu kontsentreerimine Piima eeltöötlus - Piima kalgendatakse juuretisega Kalgenditöötlus -- Piima kalgendatakse. Toimub sünerees e piimakalgendi kokkutõmbumisel tekkinud veefaasi eraldumine. Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend. Vormimine - Juustukalgendi edasise töötlemisega vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplasti moodustamise) juustutoorik. II põhifaas juustu fermentatsioon e. juustu valmimine Piimsuhkur muundatakse piimhappeks jt. käärimisproduktideks, toimub valkude ja vähesel määral rasvade hüdrolüüs. Pr. osalevad mikroobsed
mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Need olid ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid elektrilaengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseerus jahutades Ürgookean veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul Mikrobioloogia kollakaks,I 2017 hiljem päris pruuniks. Proovides määrati Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt. Näha on alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud.
et vältida mittepolaarsete süsivesinike (pindaktiivsed ained e PAA) kontakti veega, kogunevad nad kas õhk-vesi piirpinnale või mitsellidesse. Selline vältimine toimub seetõttu, et vees on suur kohesioonijõud. Tegemist on näilise interaktsiooniga- tundub nagu interaktsioon oleks süsivesinike vahel, kuid tegelikult on põhjustatud tugeva veemolekulidevahelise interaktsiooniga. Kui mittepolaarne osake viiakse veefaasi,siis osa H-sidemeid katkeb- see pole energeetiliselt soodne, ning eelistatud on H-sidemete säilumine.Alates teatud pindaktiivse aine kontsentratsioonist (kui on moodustunud monokiht) lähevad kõik molekulid mitsellide koostisesse (mitsellaarsesse faasi). Ka valgu hüdrofoobsed rühmad jäävad valgu keerdumisel sissepoole. Need protsessid on energeetiliselt kõige soodsamad. Madalatel kontsentratsioonidel moodustavad PAA-d tõelisi lahuseid, suurematel
kasutades teadaolevaid sidemete nurki, van der Waalsi raadiust, sidemete pikkust ja võimalikke eelistatud konformatsioone. Ei ole mõõdetavad, ainult arvutatavad. Mida väljendab jaotuskoefitsient? Jaotuskoefitsient P aitab määrata aine hüdrofoobsust eksperimentaalselt. Määratakse aine jaotumist süsteemis n-oktanool/vesi, kus hüdrofoobsed molekulid eelistavad üleminekut oktanooli faasi, kuid hüdrofiilsemad eelistavad jaotumist veefaasi. Sellist suhtelist jaotust iseloomustab aine jaotuskoefitsient (P), mida arvutatakse: 19 aine kontsentratsioon n−oktanoolis P= aine kontsentratsioon vees Hüdrofoobsetel ainetel on suur P väärtus ning hüdrofiilsetel väike P väärtus. Kuidas arvestatakse asendajate hüdrofoobsust? Asendajaid varieerides saadakse juhtühendist analoogide seeriad, mis P väärtuse poolest erinevad
moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline süntees: proteinoidid) Abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid, mis on Maal ühe hüpoteesi kohaselt elu tekke alguseks, sest neid loetakse elusraku eellaseks
). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt. Näha on alaniini, glütsiini (kõige rohkem), aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. (kokku 20 sorti aminohappeid) Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal
Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained, mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks. Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Tingimused ürgsel maal: väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed
Lipiididerikka keskkonna toitude kõvadus/pehmus sõltub rasvakristallide hulgast, kujust ning kristallide omavahelisest seostumisest. Maitseaistingu kujunemisel on oluline lipiidse faasi pehmenemise kiirus suus. Mida paremini toidulipiidid sulavad kehaomasemal temperatuuril, seda pehmem maitse suus moodustub. Näiteks kakaorasv on selline lipiid, mis sulab praktiliselt kehatemperatuuril ning see tekitabki maiustuste söömisel meeldiva maitseaistingu. Eeltooduga kaasneb ka toote veefaasi ühinemine süljega. Toodete lõhna aluseks on lipiidide ja aroomainete lenduvus. Vesikeskkonnas emulgeeritud toitudes esinevad lipiidid dispergeeritult - rasva- või õlitilgakestena. Ka nendes toitudes on lipiidid aroomikandjad, stuktuuriloojad, valguse peegeldajad, õhustajad ning stabilisaatorid. Vahustatud produktides on lipiidid oluliseks õhu stabilisaatoriks, sest õhumullid on vahustatud koores/kreemides ümbritsetud rasvkiledega.
ei täideta üle 2/3 ruumalast. Loksutamisel hoitakse ühe käega korgi, teisega kraani juurest. Iga loksutamise järel lasta kraani kaudu ülerõhk välja (eriti oluline eetri korral). Korduv ekstraheerimine väikese kogusega on efektiivsem, kui ühekordne ekstraheerimine suurema I don't want to know the answers, I don't need to understand kogusega. Nt. Aine A hulk 100 ml lahuses on 1 ühik ja jaotuskoefitsient on 5, siis ekstraheerimine ...1 x 100 ml jätab veefaasi 17% ainest; 2 x 50 ml 8%; 4 x 25 ml 4%. Ekstraheeriva lahusti valik: Lahusti peab võimalikult hästi lahustama meid huvitavat komponenti (teisi halvasti). Lahustite omavaheline lahustuvus olgu võimalikult väike (alla 10%). Tihedus võimalikult erinev (soovitavalt suurem) põhilahustist. Inertne. Ohutu ja odav. Kihtide eraldumine: Kihid eralduvad kiiremini, kui: vedelike tihedused on erinevad; jaotuslehtri kork on avatud; kopsida sõrmega jaotuslehtri alaosa; keerata jaotuslehter
annaabi.ee 
