1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE: · Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia. Veri  6  8 % keha massist, 4-6 l. Lümf  2 l / 24 h. Koevedelik  ca 11 l. Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma  ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled  ca 45 % vererakud.
südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid
ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis
Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust. 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Ca-ioonid, K-ioonid, adrenaliin, türoksiin. 1. Organismi sisekeskkond Lümf, veri ja koevedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [antikehad, hormoonid, transpordimolekulid], toitained [suhkrud, rasvad, aminohapped] ). Vere koostis on üldjoontes stabiilne, kuid samas
Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit ja rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit Rakuvälise vedeliku moodustab: * rakkude vaheline (interstitsiaalne) koevedelik (ISV) - 26% kogu keha veest; * soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt) Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide sisalduse (kontsentratsiooni) erinevus. Vedelikubilanss Organismile vajalik ööpäevane vedelikukogus saadakse põhiliselt seedetrakti kaudu
Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra-
Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest
mida nimetatakse difuusseks ühenduseks. Hüperplaasia (loeng, lk 70) 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Vee omadused (L, lk 2) Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne: lümf Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana • Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. • Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. • Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee
· Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l · Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. · NB! Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik · Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana · Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. · Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis
regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab umbes 2,2-2,8 liitrit vett llpäevas. Vett saadakse toiduga, endogeense veena. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Veetasakaalu regulatsioon on tihedalt seotud mineraalainete, eriti Na- ja K-tasakaaluga. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana, (ioonidest K+ ja valgud). Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 on vereplasma (ioonidest Na+ ja Cl-). Veri moodustab 7% kehakaalust ehk umbes 5 liitrit. Koosneb paljudest komponentidest
annaabi.ee 
