Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks
Katseliselt on selgitatud, et temperatuuri tõus vatsas (normaalne eesmao sisetemperatuur on 38...39o C) põhjustab loomadel söödatarbimise vähenemist, temperatuuri langus aga suurenemist. ( Silo söömust mõjutavad tegurid) 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas Tänaste arusaamade järgi on kuivaine söömus ja vatsa füüsiline mahutavus seotud omavahel eeskätt vatsaseede ulatuse ja intensiivsuse, söödaosakeste liikumise kiiruse ja sööda vatsas viibimise aja kaudu. Mida enam sööt vatsas lõhustub, seda kiiremini läbivad söödaosakesed vatsa ning seda enam uut sööta vatsa mahub. Et kuivaine söömus sõltub sellest kui kiiresti sööt vatsas hüdrolüüsub ja läbib eesmaod, siis avaldab arusaadavalt kuivaine söömusele olulist mõju ka koresööda heksli pikkus ning heksli füüsikaline struktuur. Mida
· See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust
suukaudsed lahused väljuvad koos roojaga (seega süstitakse kas kõhuõõnde, naha alla või veeni). 1-2 päeva elektrolüütide ning piimahappebakterite ravi. Antibiootikumide ravi loomaarsti poolt. Järk-järgult uuesti piimasöödale. Lamav vasikas algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 16. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa ,,stressis" ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised.
suukaudsed lahused väljuvad koos roojaga (seega süstitakse kas kõhuõõnde, naha alla või veeni). 1-2 päeva elektrolüütide ning piimahappebakterite ravi. Antibiootikumide ravi loomaarsti poolt. Järk-järgult uuesti piimasöödale. Lamav vasikas – algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 17. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa „stressis“ ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised.
46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete
süsinikahelaga rasvhappeid ( C4-C10). Ratsiooni proteiinisisaldused · Vasikate starter 22...24% TP ( kuivaines) · 100 kg 250 kg-se vasika ratsioon 16-17% TP · 250-400 kg-se vasika ratsioon - 14-15% TP · Üle 400 kg-se vasika ratsioon 13% TP · Noorkarja kõrgus sõltub noorkarja ratsioonis oleva proteiini sisaldusest. Loeng 09.12.2008 · Noorloomadel pole vatsaseede välja arenenud , põhjuseks on mikrofloora puudulik liigiline esinemine. Vasikate kasvu ja arengu dünaamika · Vasika juurdekasvu dünaamika uurimine on oluline. · Vasika arengut iseloomustab turjakõrgus. Varase poegimise eelised ja puudused · Eelised: a) väiksemad üleskasvatamise kulud, b) lühem generatsiooni intervall ja suurem aretuse edu , c) väiksemad üldkulud.
Gremmels, 2008). Teistel andmetel ilmneb toodangulangus pikamaajalisemal tarbimisel, samas kui hepatotsellulaarne kahjustus tekib kiiremini (Whitlow et al, 2006). 11 3.4.6. Ohratoksiin A Monogastrilistele loomadele võib mürgistus ohratoksiiniga olla surmav, närilistel on täheldatud teratogeenset ja kasvajalist ning lindudel immunosupressiivset toimet (Jouany1 ja Diaz, 2011). Mäletsejalised on aga kaitstud, kuna vatsaseede lagundab ohratoksiini. Hea tervisega lehma vats inaktiveerib toksiini kuni 12 mg/kg söödas. Ohratoksiin ise ei ole vatsamikroobidele kahjulik, aga kui teistel põhjustel on mikrofloora koosseis häirunud, ei pruugi toksiini lammutumine efektiivne olla. Harvaesinevaid toksikoosisümptomeid seostatakse järskude söödamuutuste ja rohkete proteiinikonsentraatide kasutamisega (Fink-Gremmels, 2008), sümptomiteks võivad olla diarröa, neerukahjustused ning piimatoodangu langus
56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa mikrofloora lagundab tselluloosi ja hemitselluloodi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine. Mikrofloora sõltub täielikult looma poolt tarbitud söödast. Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped.
· See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe
annaabi.ee 
