Samuti tegeles ta piibli saksa keelde tõlkimisega. Reformatsioon leidis aset ka Sveitsis, Inglismaal ja Skandinaavias. Sveitsis olid peamisteks reformaatoriteks Zwingli ja Calvin. Seal kulges see kohati isegi karmimalt, tabuks muutusid värvilised rõivad, prassimine ja lõbustused. Inglismaal läks reformatsioon läbi vaid tänu kuningas Henry VII´le, kes sai tänu uuele usule mitmekordselt abielluda; kujunes välja anglikaani kirik. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal,
kummal katoliku kiriku interjöör? Põhjendage oma seisukohta ühe argumendiga. 2p Foto nr 1: protestantliku kiriku interjöör Põhjendus: kiriku sisustus värvikas ja mitmekülgne Pilt nr 2: katoliku kiriku interjöör Põhjendus: kiriku sisustus tagasihoidlik ja lihtne 5. Vastureformatsioonis võib eristada kaks suunda: 1) katoliku kiriku otsene vastutegevus; 2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus. Esitage kummagi suuna kohta üks näide. 4p Esimene suund: Inkvisitsiooni tugevdamine – protestantismi kui väärõpetuste
reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini
riigi põhialadelt XVII saj. alguse sõdade tulemusena koormised kasvasid LINNADE OLUKORD Liivi sõja tulemusena linnad laostunud Vana-Pärnu eraldi linnana hääbunud Ühtse Pärnu tähtsus sadamalinnana hakkas kasvama 1584.a. sai linnaõigused Valga KULTUUR Poolastamise tähtsaim eeldus vastureformatsioon, s.o. katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid katoliikluse taastamiseks Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar Õpetati keeli, vaimulikku algharidust, raamatuköitmist, trükikunsti Õppetöö ladina keeles JESUIITIDE TEGEVUS Tegeldi tõlkimis- ja trükkimistegevusega, ainus säilinud trükis 1622.a
–18. sajandil. Tagakiusamise tõttu põgenes umbes 500 000 hugenotti Prantsusmaalt teistesse maadesse. Enamik neist, kes ei saanud või ei tahtnud põgeneda, sunniti pöörduma katoliiklusse. puritaan- oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantlikuusulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. independent- Uuendusliikumine katoliku kirikus. Katoliku kiriku vastuseis reformatsioonile avaldus ühelt poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teisalt aga kiriku enese uuenemisprotsessis, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsese vastusena reformatsioonile tugevnes inkvisitsioon, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus reformatsioon eemal hoida paljuski just tänu inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri
mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem kasutanud nähtavasti nii Müller kui Stahl. Tartu jesuiitide kolleegium Poola vastureformatsioonis oli oluline osa jesuiitidel, kes jõudsid Tartusse 1583 aaastal ning asusid kujundama oma kolleegiumi. Kolleegiumi raames asutati jesuiitide kool, mis sai hiljem ka ülemastme ehk ta oli esimene Eesti alal tegutsev gümnaasium. Teise koolina asutati tõlkide seminar, kus koolitati tõlke kohalike pärisrahvaste tarvis. Õpilased olid kohalikud sakslased, kelle hulgas võis olla eesti käsitööliste lapsi.
kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti 16 ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Jesuiitide osa vastureformatsioonis Eriline koht oli jesuiitide ordul 1540. aastail. Loojaks on I. Loyola. Nende rajatud ülikoolid on väga tugeva tasemega. Tõusevad troonipärijate õpetajateks, kasvatajateks, kuninglite peade pihiisad, olulised missjoni töös (Poola kuningas Sigismund III toetus jesuiitidele kui alustas poolaleedu tagasipööramist katoliku usku), lõunaameerikas kujuneb Jesuiitide riikParaguay.
Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas ta uue mungaordu Jesuiitide ordu (1540). Jesuiitide ordul olid väga dogmaatilised tõekspidamised ja nad olid paavstile lojaalsed ning prioriteediks oli katoliku usu kaitsmine. Jesuiidid olid vastureformatsiooni efektiivseim relv, oli väga tõhus
Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius
pärusmaad, suurem osa Sveitsist ja Transilvaaniast. Tugevasti olid reformatsioonist mõjutatud ka Prantsusmaa, Ungari ja Poola (koos Leeduga). Reformatsioonist puutumata jäid Hispaania ja Portugal, Itaalia, Lõuna-Madalmaad, üksikud alad Lääne- ja Lõuna-Saksamaal ning Iirimaa (v.a. Ulster). Uuendusliikumine katoliku kirikus Katoliku kiriku vastuseis reformatsioonile avaldus ühelt poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teiselt poolt aga kiriku enese uuenemisprotsess, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsene vastutegevus reformatsioonile seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus paljuski just tänu inkvisitsioonile reformatsioon eemal hoida. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Index auctorum et librorum prohibitorum, mis sisaldas 48 ketserliku
annaabi.ee 
