Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda
Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda
armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal
3. inimene ja maailm Inimese elu eesmärk on siinpoolses elus, no õnne peab siin leidma. Selles elus pidi võimalikult hästi end sisse seada. Kuna nähakse, et inimesel on olemas side teispoolse jumalaga, jumal, kes on transendentne Jumal, siis see toob endaga kaasa kõige ilmaliku eitamise. Vastandamine- jumalik maailm ja see maailm, kus me elame. Selle maailma reeglid ei ole primaarsed. Seadustele ja valitsusele tuleb alluda, kuivõrd need ei lähe vastuolla jumalike seadustega. Kuid inimese elu kaugem eesmärk on jumalariigis. Inimene on justkui kahe kodakonsusega, ühelt poolt sünnipäraselt siin maailmas, et sünnib siia, aga et isa on jumal kõigil ja siis on nagu jumalalapsed ja sünnilt jumalamaailma kodakonsus vms. Jumala seadustele peab rohkem alluma, kui riigi seadustele, kui seadus seda nõuab vms. Kristlased pidasid kõige olulisemaks sündmuseks jumalapoja lihakssaamist
1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4. ESTEETILINE HOIAK I 1
Logistika 3 omavahel tihedalt seotud põhikontseptsiooni: 1) Kogukulude kontseptsioon. Eeldab et logistika kõigi tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse kõiki võimalikke kulsudi. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase. 2) Kulude kompromiss. Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuolla ja ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 3) Suboptimeerimise vältimine. Suboptimeerimine leiab aset siis, kui igas logistika tegevusvaldkonnas eraldivõetuna püütakse saada maksimaalseid tulemusi. See aga ei vii kogu tervikliku logistikategevuse maksimaalsele tõhususele, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemida või
Rooma õigusest tuleb hästi välja, et orjad ei pea olema tööorjad või hästi kurnatud. Orjad võisid olla pm samades ametites , kus vabad mehed. Võisid olla ka vastutusrikastel ametitel. Sh arstid, sekretärid, äriomanikud, pankurid. Justinianud: ,,orjus on üks rahvaste õiguse (ius gentium) institutsioon, mille järgi vastandlikult loomuõigusele on isik allutatud teiste valitsemise alla." Oli olemas ka tsiviilõigused, mis võisid rooma üigusega vastuolla minna. Nt karistusorjad( kriminaalteod, maksud) olid tsiviilõiguse järgi orjastatud vabad inim.Rooma õigus oli sageli endale vastukäiv, mistõttu olid olulised digestaede arutlused. Definitsioonis ka ,et ori on isik, kes on allutatud teise valitsemise alla. Sellega mõeldud,et ori on isik,kes on pm vallasvara ning kuulub omandiõiguslikult isanda alla. Samas Roomas polnud kõik orjad isandale allutatud. Orjaks võidi ka sündida, kui tema ema on ori. ( partus sequitar ventrem)
Tihti kaasneb sõjakusega seisukohtade vähene argumenteeritus, millest tulenevalt väheneb huvigrupi usaldusväärsus ning väärikus. MÕJU VALIJASKONNA ÜLE – hoolimata kehvast organiseeritusest või väikesest liikmete arvust, toob grupi laialdane toetus valijate hulgas kaasa poliitikute viisakuse, meeldimispüüdlused ja arvestamise grupi huvidega, sest kardetakse minna vastuolla valijaskonnaga. Pilet 16. Valitsus. Huvigruppide roll. Valitsus Eesti valitsus koosneb peaministrist ja ministritest – seaduse järgi ei tohi valitsuses olla enam kui 15 liiget. Kuna seadus loetleb nimeliselt üles peaministri ja 11 ministeeriumi juhtivat ministrit, siis nn portfellita ministreid või olla veel 3 (viimati kaotati ära ministri ametikoht ehk Urve Palo).
Paavst Innocentius IV lubas rakendada piinamist ka ketserluse puhul. Keskaja inkvitsitsiooni ei maksa näha uusaegse propaganda valguses, mis liialdab. Keskaja ketserite jälitamine polnud kuigi ulatuslik ja enamus protsesse hukkamisele mõistva otsusega ei lõppenud. Nõiajahikampaania on samuti eelkõige varauusaegne nähtus. Nõiaprotsessid sünnivad moderniseerimisest vajadus süstematiseerida nõidu. Leidus hiliskeskaegsied õpetalasi, kelle doktriin ametliku kirikuga vastuolla sattus. Nt inglane J. Wycklif, kes oli Oxfordi ülikooli professor (surnud 1384) Avignoni kirikulõhe taustal arendas paavstivastasust, mis oli eelkõige suunatud kiriku vara vastu leidis, et riik peaks üle võtma kiriku juhtimise ja finantseerima preestreid. 1377. a nõudis paavst temalt õpetusest lahti ütlemist, aga ta keeldus. Kuninga kaitsel all töötades leidis ta, et pühakiri peaks olema usu ainsaks aluseks. Leidis, et piibel peaks olema kõigile
toimusid ennetähtaegselt - rahvahääletus, mille taga oli usuõpetuse küsimus. 1922. a oli riigikogu vastu võtnud gümnaasiumiseaduse ja jätnud selle seadusega välja usuõpetuse. Selle peale protesteeris Kristlik Rahvaerakond ja algatas allkirjade kogumise - esitasid keskkoolide seaduseeskirjade eelnõu - tuli panna rahvahääeltusele ja veebruaris 1923 toimuski see - 73% oli kristlastega ühel meelel. Kuna rahvahääletuse otsus läks vastuolla parlamendi varasema otsusega - nii tuli kuulutada välja parlamendi ennetähtaegsed valimised. Usuõpetus tuli gümnaasiumide õppekavva tagasi - selgelt luterlik. Kohustuslik koolide jaoks - pidid tagama, et usuõpetuse tunnid toimuvad, aga õpilastele oli seal osalemine vabatahtlik. Kuke valitsus teatas tagasiastumisest 7. juunil 1923. II riigikogu valimised. Kandideerijaid oli rohkesti - 26 erinevat nimekirja, neist 14 pääses parlamenti. Põllumeeste Kogud,
annaabi.ee 
