Dick läheb baari, et võtta aeg maha, kuid koju sõidul tekib tal taksojuhiga arusaamatus hinna suhtes ning ta arreteeritakse. Olukord kasvab üle pea ning ta viiakse politseisse, kus ta ründab politseikaptenit, saab ise peksa ja ta viiakse arestikambrisse. Tal õnnestub sealt välja saada, kuid seda ainult tänu perekond Warrenitele, eesotsas Nicolei vanema õe Bethiga, kuid tänu sellele jääb ta igaveseks tänuvõlglaseks. Kliinikus tekivad aga suure vastumeelsused, Gregoroviuse abikaasa ei saa Nicolega läbi ning Dick on rohkem jooma hakanud. Dick kohtub vana tuttava Dumphryga ning kuuleb, et Nicole isa on suremas, ta annab selles teada Franzi naisele, kuid kogemata kuuleb sellest ka Nicole, kes koheselt isale külla sõidab, kuid seal ilmneb, et härra Warren on teadmata kadunud. Dick otsustab oma osaluse kliinikus maha müüa ning reisib Itaalias ringi, tema viimane suurim kaotus on Nicole, kes hakkab Tommy Barbaniga mehkeldama
umbes üks seitsmendik võimalusest teenida 10 000 dollarit aastat; elueaeeldus, mis on seitse aastat lühem; ja väljavaade teenimaks vähemalt poole vähem. 4 Suhted Vietnamis Kennedyl oli hea läbisaamine Lõuna-Vietnami valitsuse juhi Ngo Dinh Diemiga ja 1961. aastal andis USA Lõuna-Vietnamile raha, et viimane saaks oma sõjaväge suurendada 20 000 mehe võrra. Kuna talupoegade ja Ngo Dinh Diemi valitsemise vahel tekkisid suured vastumeelsused, siis nõustus Kennedy sinna saatma veel sõjanõunike ning 1962. aasta lõpuks oli neid Lõuna-Vietnamis kokku 12 000. Samuti tegi Kennedy otsuse toetada Lõuna-Vietnamit 300 helikopteriga. 11. juunil 1963 istus Thich Quang Due, 66-aastane vietnami monk, keset teed Saigonis maha. Tema ümber oli grupp monki ja nunne, kes valasid ta bensiiniga üle ning panid ta põlema. Üks pealtvaataja pärast ütles, et kui monk põles, ei liigutanud ta ühtegi lihast.
• Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et sellest linnast saaks “Ideaalne riik” • Põgeneb, sest tekivad vastumeelsused • Rajab Ateenas Akadeemia • Õpiti filosoofiat, matemaatikat • Sokraatiline vestlus (dialoogi vormis) • Hiljem rohkem õpilasi, tuleb ettekandevorm • Läheb tagasi Sürakusesse • Dion oli plaatoni õpilane, nüüd valitseja • Kutsub Platonit enda õpetust ellu viima - “Ideaalne riik” • Opositsioon kukutab kõik • Tagasi Ateenasse • Tegutseb akadeemia juures • Sureb umbes 80 aastaselt • Looming
Sellest tekkis mõiste kolmas maailm. 1945. Aastal kirjutasid ÜRO lepingsule alla 51 riigi esindajad, nüüdseks on liikmesriike juba 180. India ja Pakistan jaotati 1947. Aastal. Sellest tuli palju tüli, kuna majanduslikult jaotati maad ebavõrdselt. Vabadusliikumised hakkasid võimu võtma, nende eesotsas Mahatma Gandhi, kuni ta mõrvati. Nii India kui ka Pakistan on hakanud viimastel aastakümnetel oma turu avama välisriikidele. Siiski on jäänud teravad vastumeelsused piiride suhtes relvakonfliktidega lõppevateks. Kõige ägedam sõda peeti 1970. Aastal, kui Pakistan sai lüüa. Ka islamimaades olid olud väga terevad. Suurimateks probleemideks oli inflatsioon ning selle tõttu kesklassi vaesumine ja maa ülerahvastatus. 1970. Aastal ütlesid islamimaad lahku NSV Liidu ja USA vahelisest nääklemist ning OPEC liikmesriigid viisid läbi suure naftahinna tõusu. See tekitas kriisi ka ülejäänud maailmas, kus tekkisid suured majanduslikud raskused.,
Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. /…/ Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame alati objekti puudumist, armastusega tavaliselt selle olemasolu. Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel mõningad teised isud, mida pole palju. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Sest asjade järele, mida me üldse ei tunne või mida me ei usu olemas
Kolmandaks, mis on kristlik riik. Viimaseks, mis on pimeduse kuningriik See, kes peab valitsema tervet rahvast, peab lugema endas mitte üht või teist üksikut inimest, vaid kogu inimkonda. KIRGEDEST Püüdlus. Neid väikeseid liikumise algeid inimese kehas, enne kui nad ilmnevad kõndimise, rääkimise, löömise või mõne muu nähtava teo kujul, nimetatakse harilikult PÜÜDLUSTEKS [endeavour]. Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Armastus. Viha. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel mõningad teised isud, mida pole palju. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame. Hea. Halb (evil)
nimelt kui nälga ja janu. Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame alati objekti puudumist, armastusega tavaliselt selle olemasolu. Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nt söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib ka nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad kehas) ja veel mõned teised vähesed isud. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Sest asjade järele, mida me üldse ei tunne või mida me ei usu olemas olevat, ei saa meil rohkem isu olla, kui vaid neid maitsta ja proovida
kõik ei käitu niimoodi, sellegipoolest saab neil eeldustel tuua põhjendatud järeldusi inimkäitumise kohta. Nii püüdis ka Hobbes leida põhiväited või põhitõed, millest lähtuvalt saab seletada ühiskondlikke nähtusi. Et inimühiskonna aluseks on inimene, siis on vaid loomulik, et alustama peakski inimesest ehk sellest, mis on kõikidele inimestele ühine? Hobbes leiab, et selleks on mõtlemine ja inimese viis tajumismeelt ning igale inimesele on omased teatud ihad [appetite] ja vastumeelsused [aversion], mis tulenevad ümbritseva maailma meelelisest tajumisest. Inimpsühholoogia Hobbesi peetakse (peale Aristotelest) esimeseks üldise inimloomuse ja käitumise teooria arendajaks. Nagu Galileo väitis, et Maa liigub, nii mõtles Hobbes, et ka inimeses on loomuomaselt sees soov liikuda edasi, inimene tahab elada ja vältida surma. Kõige sügavam inimese hirm on hirm vägivaldse surma ees. Et seda vältida, kasutab ta oma mõtlemisvõimet ning suunab kogu oma elu
probleeme. Geomeetria-füüsika Nii püüab Hobbes leida need põhiväited või põhitõed, millest lähtuvalt lahendada keerulisemaid probleeme. Hobbes püüab alustada ühiskonna kõige väiksemast koostisosast üksikust inimesest. Mis on kõikidele inimestele ühine? Hobbes leiab, et selleks on mõtlemismehhanism, inimese viis tajumismeelt ning igale inimesele on omased teatud ihad [appetite] ja vastumeelsused [aversion], mis tulenevad ümbritseva maailma meelelisest tajumisest. Inimpsühholoogia Nagu Galileo väitis, et Maa liigub, nii mõtles Hobbes, et ka inimeses on loomuomaselt sees soov liikuda edasi, inimene tahab elada ja vältida surma. Kõige sügavam inimese hirm on hirm vägivaldse surma ees. Et seda vältida, kasutab ta oma mõtlemisvõimet ning suunab kogu oma elu selliselt, et ta saaks elada ja edasi liikuda. Selliste põhitõdede kaudu seletab Hobbes ka ühiskonna teket.
annaabi.ee 
