prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss Venemaa kodusõda • Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. • Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult tunnistamast eestlaste, poolakate jt õigust iseseisvusele. • Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi valgeid toetada, piirduti oma piiride kaitsega. Venemaa kodusõda • Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni. • 1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita. • Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine, koordineerimatus. Enamlaste edu põhjused • Punaarmee oli hästi organiseeritud. • Oma ressursse suudeti maksimaalselt ära kasutada. • Enamlaste käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada. • Enamlased nõustusid tunnustama
9. Jaanuar Verine Pühapäev o Tulistati Talvepalee poole suunduvat tööliste rongkäiku, kes tahtsid esitada Nikolai II-le tööliste olukorda parandava palvekirja o Põhjustas kogu Venemaal streigilaine 5. 1905. aasta revolutsiooni sündmused Eestis. 12-24. jaanuar Verisest Pühapäevast mõjustatud solidaarsusstreigid o Streigiti tööstuslinnades (Tallinn, Tartu, Narva) o Rahutused maapiirkondades ei viinud vastuhakkudeni o Kirjutati palvekirju,mis taotlesid lihtrahva olukorra paranemist 16. Oktoober tulistati Tallinnas 100 inimest meeleavalduste käigus Päev hiljem tuli Oktoobrimanifest, mis andis inimestele sõna- ja koosolekute pidamise vabaduse, lubati rajada poliitisi parteisid Peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised olid Venemaaga opositsioonis: nõudsid demkraatiat ja kodanikuõiguseid, venestamise lõpetamist,rahvuslikku
1919-1920 · Poola-Vene sõda poolakad üritasid lükata Poola piiri itta kuni Dnepri jõeni. · Kui Poola oleks täielikult purustatud, oleks Punaarmeel avanenud tee Saksamaale, s.t. Nõukogude võim Saksamaal ja Punaarmee Euroopa südames. · Nn. Wisla ime Punaarmee sai Varssavi all lüüa. · 1920 novembris viimased valged väed asuvad Krimmis laevadele Venemaa kodusõda · Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni · 1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita · Arvuline ülekaal oli Punaarmeel, kuhu võeti sõjamehi mobilisatsiooni korras · Enamik Venemaa elanikkonnast nägi valgekaartlastes "endiseis isandaid", kes tahavad taastada endise korra ja talupoegadelt maa ära võtta Sõjakommunism majanduspoliitika kodusõja ajal Kogu majandus allutati riigi kontrollile: kaotati palgad, kaupa jagati tasuta (kaardisüsteem)
Vene kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Rakendati sõjakommunism: kogu majandus allutati riigile, kaotati pangad, tasu suure hulga teenuste eest. Kõik muutus ühiseks. 1918.a nov, kui Saksamaa kokku varises, tuli nüüd võimalus enamlastel lahti öelda Bresti rahust ja vallutada tagasi kaotatud alad. 1919.a alguses löödi Eestist Vabadussõjas Punaarmee tagasi, Eesti aitas Landeswehri sõjas Lätil võimu tagasi saada. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid vastuhakkudeni, mis andsid valgetele hoogu.1919.a olid enamlased korduvalt lüüasaamise ääre peal, kuid siiski võitsid. Valgete lüüasaamise põhjusteks oli potentsiaalsete liitlaste eema letõjumine, tegevuse koordineerimatus. Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt, nende kätte jäid ka tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed. Valged ei soovinud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnustada, enamlased olid selleks aga valmis. 2
ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Talurahva jaoks võrdus nende tegevus röövimisega. Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu. Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks, Lõuna-Venemaal kindral Anton Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Nikolai Judenits. 1919. aastal olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometigi suutsid nad sõja võita. Valgete lüüasaamise põhjuseks olid nende enda vead (eriti see, et nad oma potsentsiaalseid liitlasi, nt mittevene
massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid hoogu valgete liikumisele. Idas valgete etteotsas admiral Aleksandr Koltsak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks. Lõuna- Venemaal kindral Anton Denikin. Valged said lüüa nad ei toetanud oma potensiaalseid liitlasi (teised rahvad), tegevuse koordineerimatus, enamlaste käes tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed. 1922.a. ühendati erinevad sotsialistlikud vabariigid Venemaaga ja loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid
ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad, kes talurahvast röövisid. Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid valgete liikumisele uut hoogu. Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks, Lõuna-Venemaal kindral Anton Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Nikolai Judenits. Raskustest hoolimata suutsid enamlased kodusõja võita. Valged tõrjusid oma potensiaalseid liitlasi(mittevene rahvaid) eemale ning olid tegevuselt koordineerimata. Enamlased aga kasutasid oma ressursse maksimaalselt ära
· Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse. · Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass. Otsustav 1919. aasta: · enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele liikumisele uut hoogu: idas valgete eesotsa admiral Koltsak--->kuulutati Vm valitsejaks, lõunas kindral Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits · 1919 enamlased korduvalt lüüsaamise äärel, kuid ikkagi võitsid · valgete lüüsaamise põhjused: enda vead, mittevene rahvaste eemale tõrjumine, tegevuse koordineerimatus
Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse. Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass. Otsustav 1919. aasta: enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele liikumisele uut hoogu: idas valgete eesotsa admiral Koltšak--->kuulutati Vm valitsejaks, lõunas kindral Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenitš 1919 enamlased korduvalt lüüsaamise äärel, kuid ikkagi võitsid valgete lüüsaamise põhjused: enda vead, mittevene rahvaste eemale tõrjumine, tegevuse koordineerimatus
Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid jaotati töökohtadel, transport oli tasuta, korterites polnud kommunaalteenuseid, kehtestati üldine töökohustus, talupojad pidid loovutama tasuta vilja riigile -> ajas talupojad valgete poolele Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu. Idas kerkis valgete eesotsa admiral Aleksandr Kolitsak, kes kuulutati VM valitsejaks 1919 said enamlased korduvalt lüüa, kuid ometi suutsid nad sõja võita ja rakendasid võimu kohalikes omavalitsustes Punased võitsid, kuigi valgeid oli rohkem, sest o valgete kindralid tegutsesid erinevatel aegadel
Punaarmee marssis läände. · Eesti Vabariigi jaoks oli tegu põhjendamata kallaletungiga, mis tõi kaasa Vabadussõja (1918-1920). Selle käigus löödi Punaarmee 1919.aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Otsustav 1919.aasta · Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu. · Valgete lüüasaamise põhjuseks olid ennende enda vead ning tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmsed, mis võimaldas vägesid kiirelt ümber paigutada. · Esimesena sõlmiti 2.veebruaril 1920 Tartus rahu Eesiga, järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega.
Venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku õhkkonda pingestas tema kaotus Jaapanile Vene-Jaapani sõjas (1904–1905). Seetõttu toimus Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril demonstratsioon, mis lõppes rahvahulga tulistamisega (verine pühapäev). 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis sellest mõjustatud solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ka maal levisid rahutused, mis enamasti ei viinud küll otseste vastuhakkudeni. Küll aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju, mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist. Olukord radikaliseerus 1905. aasta 16. oktoobri järel, mil sõdurid avasid Tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra Nikolai II poolt päev hiljem välja antud Oktoobrimanifest, mis lubas inimestele põhilisi kodanikuvabadusi, sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid
annaabi.ee 
