bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered) • Elavad kuni 70 m sügavusel merepõhjas setetes, mõned liigi kuni 400 m sügavusel • Osa liike kosmopoliitsed • Enamikel liikidel on lai levila Levik Läänemeres
pärastlooteline areng jaguneb 1) OTSENE ja 2)MOONDEGA. Otsese arengu korral koorub munast või sünnib täiskasvanud organismiga sarnane organism, nii arenevad roomajad, linud, inimene, imetajad. Moondega arenemine käib vaheetappidega. Selgroogsetest arenevad nii kalad kui kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel
mürgid on veeelustikule ohtlikud. Kui kiiresti kiilid koduaia tiiki jõuavad, sõltub sellest, kui kaugel see asub kiilide poolt asustatud veekogudest. Kui tiigist mõne kilomeetri raadiuses on paljunevaid kiiliasurkondi, kellele aiatiigi tingimused sobivad, siis asustatakse seegi veekogu kiiresti. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki külastavad kiilid seal edukalt paljunema hakkavad. Mõnedel kiilidel kestab vastsestaadium mitu aastat, seega ei pruugi ka vastsete olemasolu puhul valmikud kohe aias lendama hakata. · Kõik kiililiigid vajavad püsiva veekogu lähedust. · Kõik kiililiigid sõltuvad oma paljunemiskohtade keskkonna stabiilsusest ning toitumis ja puhkamisvõimalustest seda ümbritsevatel aladel. Tiigi võiks teha võimalikult suure. Kuigi mõned kiililiigid lepivad ka 4 m2 suuruse tiigiga, vajab enamik neist siiski vähemalt 10 m2 suurust veekogu.
Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned päevad, vastsed aga kuid ja isegi aastaid. 5. Vastse või nuku staadiumis võib toimuda talvitumine, kuna nukkudesse kogutakse glütserooli. Vananemine Hakkab vananema viljastamishetkest. Vananemine on geneetiliselt programmeeritud. Seda mõjutavad: 1. sisemised a) geenid (Weberi sündroom põhjustab ülikiiret vananemist 1 tava-aasta = 9-10 vananemisaastat)
ujuvatele planktonilistele vastsetele. Tõenäoliselt oli selgroogsete eellastele väga olulise tähtsusega nähtus, mis arenes kambriumi perioodis: mantelloomade vastsed saavutasid suguküpsuse varases arengus, enne kui jõudsid moondelises arengus täiskasvanu staadiumi. Kui reproduktiivsed vastsed olid väga edukad, siis looduslik valik hakkas elimineerima moonde hilisemaid staadiume, valdavaks jäi ainult vastsestaadium. See sarnaneb väga paljus selgroogsete arengule. Ka mõned kaasaegsed mantelloomad eksisteerivad ainult vabalt- ujuvate vastsetena. Vastsesarnastel staadiumidel võivad olla arenenud lihased ja sabaosa skelett, mis võimaldavad neil aktiivsemalt toitu hankida. Aktiivsemalt toituvad loomad suudavad orienteeruda ruumis ja vältida kiskjaid. Vertebrata - selgroogsed. 3 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS 1.1. Hõimkond Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast
lainjas oranzhiservaline hari, mida mööda kulgeb pärlmuttersinine triip. Emastel loomadel harja ei teki. Paaritumine toimub kui veetemperatuur on vähemalt 10 °C ning sellele eelnevad pulmamängud, mille käigus vesilikupaar vilkalt ringi ujub ning isane saba liigutades emase külgi müksib. Kogu kevade vältel muneb emane kokku 60...700 muna, peale munemist rullib ta iga muna eraldi veealuse taimelehe vahele. Vastne koorub munast 14...20 päeva pärast. Vastsestaadium kestab 60...70 päeva ning veekogust väljudes on noor vesilik 32...36 mm pikkune. Vesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal. Toiduks püüavad tähnikvesilikud hulkjalgseid, vihmausse ja mitmesuguseid putukaid, kuid vees elades on ta menüü hoopis teine - siis on peamiseks toiduks sääskede, kiilide ja ujurite vastsed, limused, kalamari ja konnakudu. Sääsevastseid süües hoiavad vesilikud vaos sääskede arvukust. Et tähnikvesilik on seotud
peptiide. Päriskonnaliste kolju muutub ka väga palju, kus peaaegu pea iga osa remodelleeritakse ümber ja kõhrelisest koljust tekitatakse luukoega kolju. Putukate metamorfoosi tüübid, näited Putukate metamorfoos hõlmab enamasti vastse-staadiumi kudede kaotamist ja nende asendamist täiesti erinevate rakupopulatsioonidega. Putukad kasvavad läbi kestumise, omavad 3 arengumustrit: I Ametaboolne metamorfoos – vastsestaadium puudub, läbitakse otsene areng, peale koorumist omavad ametaboolsed putukad pronümfi staadiumit, omades struktuure, mis aitasid neil munast välja saada. Peale seda staadiumi näeb vastne välja samasugune nagu valmik, kasvab läbi kestumiste. Näiteks: hooghännalised II Hemimetaboolne metamorfoos – lühikest aega on vastne pronümf, peale mida saabub nümfi staadium, mis näeb peaaegu täiskasvanu moodi välja. Iga
proliferatsiooni, rakkude suurenemise ja ekstratsellulaarse materjali hulga suurenemise kaudu; lisaks aitab kasvamist reguleerida apoptoos. Kasvuhormoon stimuleerib kasvu, käivitades nt maksas insulin like growth factor 1 tootmise, mis toimib mitmete kudede jaoks lokaalse signaalina, suurendades rakkude ellujäämist, kasvu ja proliferatsiooni. Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? moondega arenemine, arengu reprogrammeerimine. Vastsestaadium on sageli seotud pigem kasvamise ja vahel levimisega, täiskasvanu staadium reproduktsiooniga. Amfiibide metamorfoos (anatoomilised/füsioloogilised muutused, hormonaalne kontroll – hormoonid T4, T3, T2; metamorfoosi etapid: pre ja prometamorfoos, metamorfoosne kliimaks) kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse (enamasti) maismaal elavaks täiskasvanud organismiks. Algul on kulles herbivoorne, moonde
94. Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Loomariigis nimetatakse loomi (nt imetajad), kelle noorloomad sarnanevad täiskasvanud organismile (v.a mõõtmed), otsesteks arenejateks Samas mitmetel loomadel (moondega arenejad) lõpeb embrüonaalne arenemine vastse (larvi) staadiumiga, mis võib täiskasvanud organismist suuresti erineda Sellised loomad läbivad spetsiifilise arengu reprogrammeerimise -- metamorfoosi, mille käigus jõuavad täiskasvanu staadiumini Vastsestaadium on tihti seotud pigem kasvamise ja osal loomadel ka levimisega ning täiskasvanu staadium reproduktsiooniga (paljunemine) (ühepäevikuline – 3a vastne 1 päev suguküps/täiskasvanu) Sekundaarsete vastsete ja täiskasvanute kehaplaan on põhijoontes ühesugune (nt liblika röövik vs liblikas) samas kui primaarsete vastsete kehaplaan erineb täiskasvanust (nt merisiiliku bilateraal-sümmeetriline vastne vs. pentaradiaalne tk)
oranzhiservaline hari, mida mööda kulgeb pärlmuttersinine triip. Emastel loomadel harja ei teki. Paaritumine toimub kui veetemperatuur on vähemalt 10 C ning sellele eelnevad pulmamängud, mille käigus vesilikupaar vilkalt ringi ujub ning isane saba liigutades emase külgi müksib. Kogu kevade vältel muneb emane kokku 60...700 muna, peale munemist rullib ta iga muna eraldi veealuse taimelehe vahele. Vastne koorub munast 14...20 päeva pärast. Vastsestaadium kestab 60...70 päeva ning veekogust väljudes on noor vesilik 32...36 mm pikkune. Vesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal. Toiduks püüavad tähnikvesilikud hulkjalgseid, vihmausse ja mitmesuguseid putukaid, kuid vees elades on ta menüü hoopis teine - siis on peamiseks toiduks sääskede, kiilide ja ujurite vastsed, limused, kalamari ja konnakudu. Sääsevastseid süües hoiavad vesilikud vaos sääskede arvukust. Et tähnikvesilik on
kuni 3 mm läbimõõduga. Keha eesotsas paikneb suuiminapp, mille peal on kaks paari silmi. Tagaiminapp kinnitub kehale ekstsentriliselt (dorsaalne osa on ventraalsest kaks korda laiem). Kalakaani värvus sõltub peremeeskala värvusest, olles pruunikasroheline või rohekas hall (joonis 62). Kalakaani areng on otsene, vaheperemeheta. Ta on hermafrodiit, kel esineb nii rist kui ka enesesugutus. Kalakaan kinnitab tiheda kitinoidse kookoniga ümbritsetud munad veealus tele esemetele. Vastsestaadium esineb kalakaanil ainult kookonis, sealt väljuvad juba noored kaanid, kes ründavad kalu. Kaanid on kaladele ajutised parasiidid. Nad imevad end paari päevaga verd täis (kuni 150 mm3) ja võivad pärast seda mõnda aega veekogus parasiteerimata elada, olles kinnitunud veealustele esemetele. Kala kaanid on tundlikud kuivamise suhtes, kuid kaladeta veekogus võivad nad elada kuni kolm kuud. Eestis on kalakaane leitud massiliselt karpkaladel väikestes, mudase põhjaga
olla kuni 30 cm pikkused Loimurid - mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad, maksimaalselt 1,5 mm pikkused. Erakordselt vastupidavad suudavad veetustunult vastu pidada vähemalt 100 aastat, taluvad kosmosetingimusi. Putukad 6 jalaga, jalgu ei ole tagakehal, üksikud liigid võivad kasvada kuni 35 cm pikkuseks, valmikustaadium paljudes rühmades üsna lühike ja domineerib aktiivselt toituv vastsestaadium (röövikud jmt). Toitumine eri rühmades väga mitmekesine (lagundajad, tolmeldajad, taimesööjad, loomtoidulised, kiskjad, parasiidid). Mõnedes putukarühmades arenenud teatud liikidel keerulised sotsiaalsed süsteemid: termiidid, kiletiivalised sipelgad, mesilased, herilased. Suhtlevad omavahel feromoonide (lõhnaained) ja liigutuste (,,tants") abil. Ühiselulistel putukatel ,,farmid" ja ,,aiandid" hooldavad teisi putukaliike, seeni jmt.
proportsioonides, mõõtmetes ja osade organsüsteemide talitluses (nt suguelundid). Otseselt arenevad: roomajad, linnud, imetajad. Moondega areng selgroogsetel- moondega arengu puhul 46 esineb vastse staadium, vastne erineb nii ehituslikult kui talituslikult suguküpsest arengujärgust. Peaks teadma kaht tüüpi vastset kalade puhul vastse üldnimetus on maim. Eriline vastsestaadium kaladel on angerjal ja lest (lestal rändab moondega arengu käigus üks silm teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed,
annaabi.ee 
