Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. ...
paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha
patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna ,,karneval" tähendab algselt ,,lihast loobumist" lad. carnisprivium, it. carnevale), sest enne pikka paastuaega taheti viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks. Vastla- ehk karnevalipidustused ületasid kestvuselt ja lõbustuste mitmekesisuselt kõiki teisi kirikukalendriga seotud pidustusi. Vastlad algasid nn väikese vastlapäevaga vastlapäeva eelse nädala neljapäeval. Suured vastlad algasid vastlapäeva eelsel pühapäeval ja kestsid vastlateisipäevani, mis tänapäeval on tuntud lihtsalt vastlapäevana. Tallinnas tähistasid vastlaid kõige suurejoonelisemalt kaupmehed pidustusi korraldasid Tallinna
see kehtis eeskätt kesk ja alamkihtidele.Linndes levis ka väga suurelt prostitutsioon millesse võimud suhtusid üsna leplikult.kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta
*Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel. *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel. NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime. *Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi. MÜSTEERIUMID
Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev Linna keskmeks oli raekoda, mille lähedusse enamik ühiskondlike hooneid ka rajati ( katedraalid, kirikud jms) Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan" *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused; Henry VIII ja Elisabeth I osa; anglikaani kirik; vastureformatsioon. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel
ka läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ja kerjuseid. Abiellu hakati vabamalt suhtuma, valiti vastastikuse sümpaatia alusel, väljaarvatud aadlike perekonnad. Samal ajal levis linnades ka laialdaselt prostitutsioon. Linnas oli ka ülestõuse aadlike vahel ja lihtrahval vaesuse tõttu. Anti välja ka luksusmääruseid liige kulutamise korral, linnavõimude poolt. Linnaelu oli ka kirev pidustuse poolest. Üks tuntuim oli vastlakarneval, millele järgnes 40 päeva paastumist. Vastlate kavva kuulusid ka näitemängud, neist kuulsaim olid ,, aadama mäng". Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid vormilised lühilood ehk fabliood, mis pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad
viljakust. Lambapiim oli Iirimaal ja Sotimaal väga hinnas eriti talvel, kuna lehmadel sel ajal oli piim kinni. Imbolc. Uttede piimaandmise püha. Tähendusi võib olla palju, nt 1) roomlastel oli samal ajal luperkaaliad (rooma regiooni puhastuspidu) aga selle üle vaieldakse väga tugevalt, pigem usutakse 2) inimeste seksuaalkäitumisega seost. Muistsel Iirimaal abielluti kõige enam kolmekuninga laupäeva (5. jan) ja vastlate vahel. Noorpaarid elasid koos 1. maini, siis läksid mehed loomi karjatama (st lapsed pidid olima eostatud enne). Võis olla seotud jumala Brigit/Brigid'iga (oli nii populaarne pühak, et rahavausundis jumalustati). Lughnasa. 1. august. Sellest kõige vähem teada. Tõenäoliselt seotud ühe iiri põllundusjumalusega Lugh, võib-olla ka Coligni kalendi järgi suure pidustuste kuuga. Lugdunum pranslaste jumalus seotud ühe prantsuse linna nimega?. Nisu ja odra
Olustikumaal, portreed. ,,Ritsikas" kunstniku tütre Veera portree. Repin oli huvitav kunstnik, Peterburi kunstiakadeemiasse ta alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga ,,Elija nutmas Jeruusalemma varemetel" saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants"
kokkupõrgeteks. · Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. · Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale. · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. · Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud · Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ''Aadama mäng'' kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. · Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. · Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid.
157 eesmärke ja sihte. Mehe ja naise rollide jagunemine väljendub mängus. Ajuti kuuluvad mängud loomuliku osana täiskasvanute ellu. Argipäevane töö tegemine katkestatakse rõõmu tundmiseks. Mängud seonduvad tähtpäevadega, kalendriga. Jõulud olid mängude aeg ja on seda nüüdki. Lihavõtete ajal on mängitud omi mänge, vastlate ajal lastud liugu, jaanipäeval kiigutud ja üle lõkke hüpatud jne. Täiskasvanute mängudel on maagilised eesmärgid: vastlate ajal tõid pikad liud pikad linad, ennete küsimine mõjutas tulevat aastat jne. Ärkamisaja järgselt peeti heaks, et vaba aega kulutati pühadele asjadele. Loodud külaja mänguseltsid asendati kiriklike toimingutega
annaabi.ee 
