tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" kommunikatsioonile) 4. Süsteemteooria: kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end autopoieetiliselt loovad, säilitavad ja taasloovad. Vaatleb vastastiktoimes või üksteisest sõltuvatest elementiest koosnevaid süsteeme, mis saavad oma keskkonnalt sisendi(energia, materjali, andmed) ning muudavad selle läbilaske kaudu väljundiks. 3kordne selektsioon:info, sõnum ja arusaamine. BOONUS: J.Fiske eristas Semiootikakoolkonda(2) ning protsessikoolkonda, James Carey Transmissioonimudelit(=protsessikoolkond 1) ja ,,Rituaalset vaadet"(3). Niklas Luhmann Süsteemiteoreetilist kommunikatsioonikäsitlust(4).
B) kondensatsioonimeetod luues tingimused iooide või molekulide ühinemiseks agregaatideks. Kasut. Ultraheli, elektrikaani ja kolloidveskeid. Kolloidsüsteeme jaotatakse: a) aerosoolideks-gaasilise keskkonnaga. NT: tahke aine gaasi s= suits, tolm. Vedelik gaasis = udu b) soolid-vedela keskkonna puhul. NT. H2O c) vahud- gaas vedelikus. NT. tahked vahud (vahtplast, aktiivsüsi) Vastastiktoime poolest eristatakse lüsofiilseid, püsivaid, lahustiga tugevas vastastiktoimes olevaid ja lüofoobsed nõrgad, ebapüsivas vastastiktoimes. Hüdrofoobsed ja lüofoobsed kolloidid, mis on keskkonnaga nõrgas vastastiktoimes võivad liituda ja eralduda e. KAOGULEERIDA. .süsteeme. mis lüofiilsuse tugeva vastastiktoime tõttu on omandanud mõne tahke aine omaduse nim. Gaalideks e. tarretisteks (marmelaad, sült). Kolloidsüsteeme iseloomustab valguse hajumine e. opalestsents, mida kasutatakse dispersiooni astme määramiseks.
eriti häirima, pole ju mina seal terve päev sees, vaid külastan hetkeks. 12 KOKKUVÕTE Iga ettevõtte peaks hoolikalt jälgima ning valima keda ta palkab end esindama ja oma ,,nägu looma". On ju selge, et teenindussituatsiooni võtmeisikuks on klienditeenindaja. Küll on interaktsioon teenindaja ja kliendi vahel sõltuv mitmetest teguritest, nagu materiaalne pool, kuid primaarseks emotsiooni tekitajaks on siiski personaalne külg vastastiktoimes tekkivad suhted ja meeleolu. Kahjuks Eesti Posti töötajad on organisatsiooni niivõrd maha teinud, et vaevalt et mõnikond tublit töötajat suudavad ta maine tagasi üles upitada. Üle Eesti on organisatsiooni pihta kuulda ja lugeda palju kaeubusi. Probleemid on enamjaolt samad. Teades klientide rahulolematusest võiksid ülemused ja suured tegijad hakata midagigi muutma, kuid paistab et seda on nendelt palju palutud. Eeskujuks võiksid nad võtta
hüdrosoolid. 3) Vahud - gaas vedelikus. Reaktsioonid liigitatakse pöördumasiks külgemise järgi: Vastastikuse toime poolest eristatakse lüofiilseid - lahustiga tugevas 1) reaktsioonidesk, mis kulgevad praktiliselt lõpuni vastastiktoimes olevad ja lüofoolsed - lahustiga kõrges vastastiktoimes 2) reaktsioonideks, kus suletud süsteemis reageerib osa lähteainest. olevad. Vee keskonna puhul nim. hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. 0,00 Viimaseid nimetatakse pöörduvateks, sest reaktsiooni lõppedes on lähteainete Süsteeme, mis lüofiilsuse tõttu on omandanud mõne tahke aine K Ba Ca Na Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H 2 ,(Pt) Cu vahelise pärisuunalise ja saaduste vahelise vastassuunalise reaktsiooni kiirused omadused nim
3) Vahud - gaas vd-kus. kasut korduvalt, sest nende võimet elektrien-t toota saab laadi-sel USA teadlane J. W. Gibbs võttis käsutuse entalpia ühendava fun-ni, Vastastikuse toime poolest eris-se lüofiilseid - lahustiga tugevas taastada. Galvaanielem-de N: on eelpool vaadeldud elem. Pliiakus mida nim. Gibbsi en-ks.G=H-T*S G muutub P, T või koostis vastastiktoimes olevad ja lüofoobsed - lahustiga kõrges vastastiktoimes on üheks elektroodiks plii (Pb), teiseks PbO 2, elektrolüüdiks on muutudes T, P const. G = H- T*S olevad. Vee keskonna puhul nim. hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. H2SO4 (tihedusega 1,18 kuni 1,22). Elektroodide ühend-l toim-d Püsiva temp-i ja rõhu korral on Gibbsi en.muutus võrdne entalpia Süst-e, mis lüofiilsuse tõttu on omandanud mõne tahke aine om-d järgm reakts-d :
3. Tegevpõhjus. Causa efficiens. 4. Eesmärkpõhjus ehk lõpp-põhjus. Causa finalis. Kõik 4 põhjust kokku moodustavad ISEORGANISEERUMISE filosoofilise kategooria. 3 esimest põhjust moodustavad ORGANISEERIMISE filosoofilise kategooria. VÄLISEST allikast ei ole iseorganiseerumist võimalik organiseerida. Iseorganiseerumiseks on võimelised ainult avatud (ümbrusega ja lõppkokkuvõttes kogu kosmosega vastastiktoimes olevad) süsteemid. Eesmärkpõhjus on maailmast kui tervikust või mingist muust tervikust, mis on tekkinud maailmast kui tervikust, tulenev üleüldine põhjuslikkus. Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda. Eesmärk lõpp-põhjuse tähenduses ei saa olla vahend. Ka filosoofia on Aristotelese jaoks eesmärk- ehk lõpp-põhjus. LOOGILISE (LOE: ANALÜÜTILISE, SÜLLOGISTILISE) MÕTLEMISE ÕPETUS
VEDELIK Vaht (vahukoor, Emulsioon (majonees, Suspensioon (piim, veri, seebivaht) kätekreem) värvid, tint) TAHKE Tahke vaht (pimsskivi, Geel (või, tarrendid, Tahke kolloid (rubiin-, aerogeel ) juust, zelatiin, opaal) kuldklaas) Kolloidide klassifikatsioon: · Lüofoobsed nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega, pole püsivad. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni. Dispegeerimismeetod mehaaniline peenestamine kolloidveskis, ultraheliga või elektrikaares. · Lüofiilsed sisaldavad rühmi, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, tekivad iseenesest,
emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; 3.Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). VÕI 1.Hüdrofoobsed (ka lüofoobsed) (omavad vees laetud pinda, moodustavad nn. elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. 2.Hüdrofiilsed (ka lüofiilsed) (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H- sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep
Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilved- vedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed (omavad vees laetud pinda, moodustavad nn. elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. Hüdrofiilsed (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H-sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep.
annaabi.ee 
