küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad - ühel päeval üks sõber, teisel teine). Suureneb verbaalne suhtlemine. Oluline lapse arengus on mäng - oma reeglite ja piiridega (rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega. 7 Tekib sooidentiteet, ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 1.5. Emotsionaalne areng Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud.
Lapsed küsivad palju miks – küsimusi ja saadavate vastuste kvaliteet määratleb paljuski lapse arengu. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Sisenemine koolikeskkonda annab võimaluse arendada suhteid eakaaslastega, tekivad sõbrad või vaenlased. Väga oluline lapse arengus selles eas on mängul (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn. poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). ( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem.
küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad–tekib lapses süütunne.Lapsed küsivad palju miks küsimusi.Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad,tekivad sõbrad (mittepüsivad).Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. ) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng
sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on tööd. mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). eakaaslastelt. Psühhosotsiaalse arengu astmed Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi - 5 Eriksoni järgi – 6, 7, 8 Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-40) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised
vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng
algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja
küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng
Varju arhetüübi juures on tähtis, et need jooned, mille inimene on surunud oma teadvusest välja (eitab nende olemasolu), ei ole alati negatiivsed. Introvert igal introverdil on ka ekstravertseid jooni, need on surutud teadvusest välja. Vari seostub tihti musta hobusega, Jung ütleb, et tuleb sellest must värv välja juurutada. Kristluses tunneme varju saatana, langenud inglina. 2) Anima/Animus.- teadliku mina jaoks vastassooline, kütkestav kuju, kes tuleb esile varju tagant. Edukalt integreerituna toimib teejuina alateadvusesse. On arhetüüp, mis seletab ära armastuse esimesest silmapilgust. Tähendab, et igal mehel on alateadvuses olema mingisugune naise kuju, kelle ta leides kohe ära tunneb. Jungi psühholoogia on kirjutatud meeste silme läbi, teistpidi on sellest kirjutanud Emma Jung ja Aniela Jaffe. Mao sümbol
algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja
algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja
annaabi.ee 
